Harilikud vinnid

Sümptomid

Harilikud vinnid ehk akne on krooniline põletikuline nahahaigus, mis esineb peamiselt murdeealistel. See on naha rasunäärmete haigus; rasunäärmed toodavad tavaliselt rasu (õlitaoline lipiidide segu – sekreet, mis kaitseb juukseid ja nahka). Kahjustused on kõige levinumad näol ja kaelal (99% aknehaigetest), seljal (60% l) ja rinnal (15%l). Vinnid tekivad enamasti puberteedieas ja kaovad 20. eluaastate keskpaigaks. Raskem vorm võib püsida 40. eluaastateni ning seda eriti naistel, kellel haigus ägeneb menstruaaltsükli ees.

Vinnidele iseloomulikud tunnused:

• Seborröa – üleliigne rasuproduktsioon, mis põhjustab naha rasvaseks muutumist ja on vinnide eelsoodumuseks, kuid mitte otseseks tekitajaks.
• Komedoonid – väikesed sõlmekesed on nähtavad valgete ehk kinniste komedoonidena ning mustade ehk avatud komedoonidena.
• Paapulid (tursunud punased nahast kõrgemad sõlmekesed) – tekivad pärast komedoonide rebenemist põletikus rasunäärme ümber.
• Naha armistumine – tekib vinnide torkimisel ja pigistamisel.
• Põletikulised sõlmed, mis eritavad mäda – eriti noortel meestel võivad tekkida sellised mädavillid.
• Nahatsüstid (tsüstiline akne) – võivad tekkida pärast mädavillide laatumist ja nahasisest rebenemist, mille järel on naha armistumine väga tavaline.

Põhjused

Vinnid tekivad mitme teguri koostoime tagajärjel. Üliaktiivsed rasunäärmed toodavad liigset rasu, mis eritub puudulikult ning nakatub bakteritega. Näärmetes lagundatakse trigelütseriid seejärel rasvhapeteks, mis ärritab ja tekitab põletikku. Rasunäärmete aktiivsust reguleerivad androgeensed hormoonid (meessuguhormoonid); 50-60% l vinnidega naispatsientidest on leitud selle süsteemi tasakaalu nihkumist.

Kosmeetika, nahahooldusvahendid ja šampoonid võivad soodustada aknet, eriti noortel naistel. Teatud ravimite, nagu bromiidide, steroidide, androgeensete hormoonide, barbituraatide ja mõnede peroraalsete kontratseptiivide manustamisega võivad kaasneda vinnid kõrvalnähuna.

Väga harva esineb vastsündinutel aknet ema hormonaalse mõju tagajärjel.

Diagnoos ja esinemissagedus

Vinnide korral eksitakse diagnoosiga harva, sest nahakahjustused on haigusele väga iseloomulikud. Enamasti on patsient teadlik oma seisundist juba enne arsti poole pöördumist. Harilikud vinnid tekivad enamasti puberteedieas, tüdrukutel tavaliselt paar aastat varem kui poistel. 16 aasta vanuste seas on mingi astme vinnide 95% l poistest ja 83% l tüdrukutest. Akne esinemise haripunkt on u 14. - 17. eluaastal tüdrukutel ja 16. - 19. eluaastal poistel. Kuigi seisund pole nakkav ning aknet ei ole võimalik edasi kanda, on rasunäärmes sagedasti leitud bakterit Propionibacterium acnes. Samuti usutakse, et stafülokokid annavad oma osa põletiku tekkimisele vinnides.

Ravi

Paljud patsiendid, eriti noorukid, on häiritud vinnidega kaasnevas ebameeldivast välimusest. Kergematel juhtudel püsivad nahakahjustused 4-6 aastat, kuid raskematel võivad need kesta isegi enam kui 12 aastat. Suukaudsed antibiootikumid ja paikselt kasutatavad preparaadid on vinnide vastu enamasti väga tõhusad.

Kui see ei aita, siis isotretinoiinravi on väga efektiivne, kuigi see on küllaltki kulukas ravi ning on ka teratogeenne (loote arenguhäireid põhjustav). Seetõttu on tähtis arstidel enne ravi määramist patsientidega põhjalikult vestelda ning naised peaksid ravi ajal kasutama kontraseptiive. Samuti on vaja selle ravi jooksul teha regulaarselt vere, uriini ja maksafunktsiooni näitajate uuringud. Isotretinoiin on väga tõhus raskeloomuliste vinnide vastu, sest see tähendab rasu tootmist ning seeläbi pärsib bakterite tegevust poorides. Enamasti kestab ravi 16-20 nädalat. Ulatuslike armide tekkimist saab vältida naha pealmise kihi koorimisega.

Prognoos ja ennetamine

Kuigi tegemist on peamiselt noortehaigusega, võivad vinnid tekkida igas vanuses, sõltuvalt vallandavatest teguritest. Vaatamata sellele on prognoos tavaliselt küllaltki hea, sest enamik patsiente allub ravile, millega hoitakse ära või vähendatakse ebameeldivaid tüsistusi, näiteks armide tekkimist. Raskematel juhtudel võivad patsiendid vajada psühholoogi nõustamist. Vinnide tekkimist ei ole võimalik ennetada ning suurem osa inimesi kannatab akne all suuremal või vähemal määral teismelise eas. Sellele vaatamata on raskeloomulisi vinne vaid vähestel. Teatud meetmetega on võimalik vähendada akne negatiivset mõju välimusele. Näiteks hea hügieen ja tervislik toitumine võivad parandada välimust.

Teised ravivõimalused:

• Vinnide kirurgiline ravi: komedoonide eemaldamine ja mädakollete nõelaga tühjendamine – seda ei tohi patsient mingil juhul ise teha: rasunäärme sein vigastub, tekib põletik, seejärel armistumine; nahakoorimist kasutatakse tänapäeval seoses uute meetodite kasutuselevõtuga rohkem kui varasematel aegadel.
• Kortikosteroidide süstid: mõnikord süstitakse triamtsinoloonatsetoniidi otse haiguskoldesse.
• Krüokirurgia (väga madala temperatuuri abil külmutatakse soovimatu kude): vahel kasutatakse seda nahakahjustuste eemaldamiseks.
• Ultraviolettkiirgus: arvatakse, et otsene päikesevalgus on kasulik, kuid UV-lambid põhjustavad vaid naha koorumise kiirenemist ega ravi aknet. Mõnel patsiendil võib akne ultraviolettkiirguse toimel isegi ägeneda.
• Röntgenravi: tänapäeval kasutatakse väga harva, sest võib tekitada pikemas perspektiivis nahavähki.
• Dieet: mõne arvamuse kohaselt võivad teatud toiduained tekitada vinne, kuid see toime on küllaltki piiratud ja individuaalne. Tervislik toitumine on alati kasulik.
• Hügieen: eksperdid soovitavad nägu pesta nõrgalt happelise pesuvahendi ja veega vähemalt kaks korda päevas. Kuigi vinnid tekivad naha all, võib pesemine ära hoida nende nakatumise.

Kasutatud kirjandus:

Pere Terviseentsüklopeedia