Vanaaegsed olümpiamängud
Mis olid
olümpiamängud?
Olümpiamängude algus
jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest
pidustustest. Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks
moodus näidata oma austust jumalate vastu. Kohalikke pidustusi oli palju, kuid
neli ülemaailmalist pidustust, mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks, olid
avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest.
Need olid Püütia, Nemea, Isthmose ja Olümpia mängud. Need toimusid järjepanu,
nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena.
Püütia mängudel
autasustati võitjaid loorberipärjaga.
Nemea mängudel
autasustati võitjaid värske sellerikimbuga.
Olümpiamängudel
autasustati võitjaid oliivilehtedest pärjaga.
Isthmose mängudel
autasustati võitjaid männiokstest pärjaga.
Ülekreekalistel
mängudel anti võitjaile lilli. Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg,
mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias.
Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad, said nad kõikidel mängudl (v.a
olümpiamängud) auhinnaraha ja neile maksti isegi osalustasu.
Reeglina ei lubatud
kuni II sajandini naisi mängudele võistlema. Olümpiamängudele ei lubatud neid
üldse, isegi pealtvaatajatena. Naistel oli Olümpias oma pidustus, mida
korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks- sellest ka nimi
heraia. Selle kavas oli vaid lühimaajooks. Teistsugune olukord valitses
Spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas. Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja
mängudes, et tugevdada oma keha, nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid
Sparta sõjamehi.
Antiikolümpial
polnud võistkondlikke alasid. Alguses oli kavas ainult üks ala: u 200m pikkune
kiirjooks. Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad. Legendi kohaselt
võitis Apollon esimeses rusikavõistluse matšis Olümpia sõjajumal Arese.
Allikas: Raamat
“Olümpiamängud”