TÄHED

 

Sissejuhatus

Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. Kuid tähes gaas, peamiselt vesinik, ei põle tavalise leegiga. Tähe mass on kujuteldamatult suur ja seepärast on tähte kokku suruv raskusjõud ning rõhk ja kuumus tähe keskmes samuti tohuti. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid.

Tähtede elukäik

Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht.Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi:

1. Gaasipilve kokkutõmbumine
2. Vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle  staadiumi poole peal.)
3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks.
4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma.

 

Tähe sünd

Kogu oma elu näeme ühtesid ja samu tähti. Nad näivad muutumatuna. Kuid see ei ole nii. Uusi tähti tekib kogu aeg. Nad sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes – udukogudes.

Tähed ei kasva üksi. Noored tähed on parves nagu noored inimesed lasteaias.Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja – uus täht on sündinud.

Orioni udukogu

Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks.

                     

 

Tähe elu

Tähtede areng kestab miljardeid aastaid. Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist – sellest, kui palju gaasi temas on.

Hiidtähed

Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed, kuni 1000 Päikese läbimõõtu, on ülihiiud.

Kääbustähed

Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed. Neist valged kääbused on vanad, Maaga ühesuurused tähed, kuid mass (ja raskusjõud) on sama kui Päikesel. Valged kääbused jahtuvad kuni muutuvad külmaks mustaks kääbuseks. Punaseid kääbuseid on nii vanu kui noori. Need on Päikesest väiksema massiga suhteliselt jahedad tähed. Punasest kääbusest väiksema massiga tähtedes tuumareaktsioonid ei käivitu. Need tähed, pruunid kääbused, valgust ei kiirga, küll aga soojust.

Muutlikud tähed

Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad – paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult.

Tähtede värvused

Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranžikas.

Tähe surm

Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.

Kokkuvarisevad tähed

Kuumus tähe sisemusest püüab tähte paisutada, raskusjõud seevastu kokku suruda. Kuni tähel jätkub kütust, on need jõud tasakaalus. Kütuse lõppedes pääseb võidule raskus j täht tõmbub kiiresti kokku (kollapseerub). Edasine sõltub tähe massist. Päikese massiga tähed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks ja heidavad oma väliskihid kosmosesse. Järgi jääb tähe tuum – valge kääbus. Päikesest 10 korda suurema massiga tähed muutuvad punaseks ülihiiuks, saavutavad veel korraks tasakaalu, kuid varisevad siis kiiresti kokku ja plahvatavad. See on supernoova – enamik tähest lendab laiali ja hajub maailmaruumi.

Mustad augud

Kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme Päikese massist, tõmbub see kokku ülitihedaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista. Kokkutõmbumine jätkub ja tekib must auk. Nüüd on raskusjõud sedavõrd suur, et mitte miski, isegi valgus ei suuda selle pinnalt väljuda.

Krabiudu

1054. aastal avastasid Hiina astronoomid, et taevasse on tekkinud uus hele täht. See oli supernoova. Praegu on sellel kohal krabikujuline udukogu, mille keskel olev neutrontäht saadab igas sekundis välja 30 raadio-, valguse- ja röntgenikiirguse signaali.

 

Kokkuvõte

·        Tähed on püsivalt helendavad taevakehad.

·        Tähed on Päikesega võrreldavad gaasikehad.

 

 

Kasutatud kirjandus

Eesti Entsüklopeedia nr. 9

Ian Graham Marshall mini “Kosmos”

Laste Geograafia Entsüklopeedia

Õpilase Entsüklopeedia