HJALMAR SÖDERBERG
1869-1941

 

Lapsepõlv

Hjalmar Söderberg sündis aastal 1869 2. juulil Stockholmis. Lapsepõlves  ja koolieas olid suhted tema ja perekonna vahel tasased ja harmoonilised. Tema isa oli ametnik – notar Kammarkollegiumis. Hjalmari suhe isa ja 3 aastat vanema õe Fridaga oli täidetud armastusega ja üldiselt probleemitu. Tema vanaema Hedvig Wiberg oli andekas ja jutukas ning väga armastatud oma lastelaste poolt. Enne, kui Hjalmarist sai kirjanik ja ajakirjanik Stockholmis 1890-ndatel aastatel, proovis ta teisi võimalusi. Tal oli töökoht Generaltullstyrelsen’is (Tolli­ametis), kus ta ei andnud erilist panust; ta veetis ühe semestri Uppsalas ja oli vaevalt pool aastat ajakirjanik Kristianstadis.

Romaanid

Söderbergi tee kirjanikuks saamiseni oli ebaharilikult lühike ja kiire. Tema esimene teos oli ajalehes avaldatud luuletus, mis anti välja mõni kuu enne gümnaasiumi lõpetamist ja enne, kui ta sai 20 aastaseks, avaldati tema esimene novell Dagens Nyheteris. Paljudes ajalehtedes, ajakirjades ja kalendrites hakati avaldama tema novelle, arvustusi ja “visandeid” kaasaegsest kunstist.

Peagi hakkas Hjalmar Söderberg välja paistma kui “valmis” kirjanik. Tema esikteos, mis kirjandusteaduslikult on romaan, aga mida ta ise kutsus tiitellehel “jutuks”, kannab nime Förvillelser ning see avaldati 1895. aastal. Juba see on üle peaaegu kõigest eelnevast rootsi kirjanduses, kuigi pole päris täiuslik teos. Seda teost on omal ajal ka pornograafilisuses süü­distatud. Tema kolmas raamat, Martin Bricks ungdom (1901), on arenguromaan, mis sisaldab ka tõsiseid arutlusi sellistes küsimustes nagu religioon, kaasaegne kaksikmoraal, suhted meeste ja naiste vahel ning elu mõte. Ta kirjutas ka 3 pikemat jutustust, esimene neist oli Doktor Glas (1905). Söderbergi viies ja viimane traditsiooniline romaan on Den allvarsamma leken (1912), mis tekitas kriitikutes lahkarvamusi. Praegu arvab kirjandusuurija Göran Hägg, et see on Rootsi parimaid armastusromaane. Arvatakse ka, et see on läbi aegade üks parimaid romaane rootsi kirjanduses üldse.

Söderberg kirjutab ainult sellest, mida ta oma silmaga on näinud ja oma tunnetega tundnud.

Näidendid

Näitekirjanikuna esines Söderberg esimest korda 1906. aastal armastusdraamaga Gertrud, mida mängiti Dramatenis 1907. aasta veebruaris. Samal päeval oli ka esietendus Kopenhaagenis. Gertrud, koos osaga Strindbergi loomingust, on üks väheseid tänapäevalgi mängitavaid näiden­deid rootsi vanemast teatrikunstist. Ka ühevaa­tuseline näidend Aftonstjärnan on saanud klassikaks. Järgnes näidend Ödestimmen (1922). Viimane polnud teatrites väga edukas – see rääkis I maailmasõja puhkemise tagamaadest. Suure huvi pälvis see lugemisdraamana.

Religioonikriitika

Söderbergi esimene novell Skilda väga (1889) käsitles religioonikonflikti. See oli tollele ajale tüüpiline teema, ent Söderberg käsitleb seda terve oma kirjanikutee jooksul. Raamat Hjärtats oro (1909) on ka heaks näiteks tema teravast kaasajakriitikast. Teda hakkas huvitama ka religiooniajalugu ja raamatud, mis hõlmasid teoloogiat, kuigi ta ise oli ateist. Esimene selline raamat oli Jahves eld (1918). Jesus Barabbas (1928), mis on oma vormilt Söderbergi viies romaan, räägib Jeesuse loost. Järg­miseks teoseks oli Den förvandlade Messias (1932), mille põhiküsimuseks on Jeesuse ajalooline eksistents.

Kaasaja kriitika

Ühe artikli pealkiri, mille Söderberg avaldas ajakirjanikuna Kristianstadis, oli Sociala grubble­rier (1892), milles ta käsitles ülevaatlikult, eel­arvamusteta ja positiivselt kaasaja olulisi sotsiaalseid küsimusi, muuhulgas ka anarhismi. Ise olevat ta olnud sotsialist ajal, mil ta artikli kirjutas. Tal oli suur huvi sotsiaalsete ja poliitiliste küsimuste vastu, mida kajastavad ka tema raamatud.

Tõlkijana

Ka tõlkijana on Söderbergi tunnustatud tema ande ja stiililise kindluse pärast. Alates 1890. on ta tõlkinud J.P. Jacobseni, Charles Baudelaire’i ja Heinrich Heinet. 1897 tuli välja Anatole France’i novellikogu, millele järgnesid 1899 Drottning Gåsfot, 1902 Den röda liljan ja 1905 En komedianthistoria samalt kirjanikult. Söderberg on tõlkinud ka hulga näidendeid, mida on lavas­tatud erinevates teatrites.

Kogutud väljaanded

Esimene kogutud väljaanne Hjalmar Söderbergilt on Valda sidor (1908), mis muuhulgas sisaldab valikut luuletusi, ajaloolisi jutte ja kümmekond novelli. 1919-1921 tuli Skrifter välja kümnes köites, muudetud ja kommenteeritud tema enda poolt. Pärast tema surma 1941. aastal, koostas Bonniers uue ja laialdasema väljaande Samlade verk (1943). 1977-1978 tuli välja viimane 10-osaline väljaanne, avaldatud Liberi poolt. Valiku poolest ei erine see palju 1943. aasta Samlade verk-ist.

Televisioon ja raadio

Teoseid Doktor Glas ja Den allvarsamma leken on ekraniseeritud 2 korda, viimatinimetatut män­giti ka raadios.

Näidendist Gertrud on tehtud nii film kui tele­lavastus.

 

Elulugu

 

Söderbergi abielu purunes pikaajalise kõrval­suhte tõttu, mis omakorda lõppes kiiresti pärast seda. Tema majanduslik olukord muutus halvaks ja ta oli sunnitud paluma raha oma kirjastuselt Bonnierilt ja sõbralt Ernest Thielilt. Tema alkoholi­tarbimine viis alkoholismi väljakujunemiseni. 20. saj. alguses kolis ta Stockholmist Kopen­haageni, kus elas oma surmani 1941. aasta 14. oktoobril.

Oma kirjas Gustaf Collijnile kirjutab ta, et terve oma elu on tal olnud elav huvi malemüsteeriumi vastu, kuigi ta pole kunagi kuulunud suurmeistrite hulka. Üleüldse on tema mõttetöö väga hästi süstematiseeritud, realistlik ja matemaatiliselt täpne.

Tänapäeval

Söderberg on rootsi vanematest kirjanikest populaarseim, mida näitavad raamatukogude laenutusnumbrid ja uustrükkide arv. Tal on kerge meelitada uusi noori lugejaid. Teda on hakatud ka palju uurima – temast on ilmunud kümmekond raamatut pärast 1980. aastat. Tema ellusuh­tumine on viimasel ajal äratanud suurimat huvi, kuid on uuritud ka tema suheteid poliitikaga

Allikad

Blazamo, Elena (2001), Den engagerade skeptikern. Smedjebacken: Fälth & Hässler. ISBN 91-7203-416-5.

Författarpresentation: Hjalmar Söderberg [www]. Albert Bonniers förlag. <http://www.albertbonniersforlag.com/200/201.asp?AuthorId=5674>.
Kasutatud 9.02.2006.

Hjalmar Söderberg (temast) [www]. Project Runeberg. Linköpings universitet
<http://runeberg.org/authors/sodrberg.html>. Kasutatud 9.02.2006.

Holmbäck, Bure (toim.) (1984), Hjalmar Söderberg i helfigur. Kungl. Bibliotekets utställningskatalog nr 95. Stockholm: Kungliga biblioteket. ISBN 91-7000-100-6.

Hägg, Göran (1996), Den svenska litteraturhistorien. Stockholm: Wahlström & Widstrand. ISBN 91-46-17629-2.