ROSA LUXEMBURG
1871-1919
Rosa Luxemburg sündis 5. märtsil 1871. aastal Zamośći väikelinnas Lublini ligidal, tollal Venemaale kuulunud Poola osas. Ta oli juudi soost puidukaupmehe viies laps. Lapsepõlv ja noorus möödusid Varssavis. Juba gümnaasiumiõpilasena võttis Rosa osa illegaalsete ringide tööst ja ühines sotsialistliku liikumisega „Proletariat“. Ähvardava arreteerimisohu kartuses põgenes ta 1889. aastal Šveitsi ja hakkas õppima Zürichi ülikooli filosoofiateaduskonnas. Õpingute ajal tutvus ta jõukast Leedu perekonnast pärit Leon Jogichesiga, kes oli juba mitu aastat üritanud juudi töölisi ja intellektuaale organiseerida võitluseks tsarismi vastu. Kuusteist aastat kestnud armastussuhete kõrval sai alguse ka kahe revolutsionääri tihe poliitiline koostöö. Rosa Luxemburg vahetas eriala, õppis rahvamajandust ja kaitses 1898. aastal doktoritöö teemal „Poola tööstuslik areng“. Välismaal olles jälgis ta intensiivselt Poola töölisliikumise arengut ja toetas arvukate artiklitega uute, sotsialistlike organisatsioonide rajamist ning poliitiliste aktsioonide ettevalmistamist. 1893. aastal moodustas ta koos Leon Jogichesega partei Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia. Pärast ülikooliõpingute lõpetamist sai Rosa Luxemburg fiktiivse abielu kaudu Saksa kodakondsuse, kolis Berliini ja astus Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liikmeks. Tänu arvukatele tulihingelistele vaidlustele, peetud kõnedele ja kirjutistele tõusis ta lühikese ajaga sotsiaaldemokraatlikus parteis silmapaistvale kohale. Vasaktiiva juhtiva tegelasena võitles ta Eduard Bernsteini revisionismi vastu ja kaitses revolutsioonilisi seisukohti. Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal sõitsid Rosa Luxemburg ja Leon Jogiches Varssavisse, et isiklikult osa võtta revolutsioonilisest võitlusest, aga nad võeti mõneks ajaks kinni. 1907. aastast kuni 1914. aastani oli Rosa Luxemburg SPD parteikooli õppejõuks Berliinis. Ta võitles otsustavalt ähvardava sõja, peadtõstva natsionalismi ja kõige militaarse ülistamise vastu. Koos Karl Liebknechti ja Clara Zetkiniga üritas ta koondada sõjavastaseid SPD liikmeid ja asutas 1916. aastal antimilitaristliku rühmituse „Internatsionale“, millest 1918. aasta Novembrirevolutsiooni käigus arenes välja „Spartakusbund“, millest omakorda pisut hiljem tekkis Saksamaa Kommunistlik Partei (KPD). Peaaegu terve sõjaaja oli Rosa Luxemburg vangis. 15. jaanuaril 1919. aastal, pärast „Spartakusbund’i“ ülestõusu mahasurumist, ta vahistati ja mõrvati koos Karl Liebknechtiga paremäärmuslastest vabatahtlike ohvitseride poolt.
Rosa Luxemburg oli intellektuaal barrikaadidel – ja aeg-ajalt sunnitöölaagris. Temale võlgneb maailm tänu visiooni eest, et sotsialism ja vabadus võivad käia käsikäes.

KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann „Naised“
*http://et.wikipedia.org/wiki/Rosa_Luxemburg
*www.marxists.org/archive/special-collection.htm