Rooside sõja lahingud

Rooside sõjad olid katkendlikud dünastilised võitlused, mis kestsid aastatel 1455-1487, ning olid viimased lahingud Inglismaal, kus otsustati troonilepääseja. Sõdisid kaks dünastiat, kes mõlemad pärinesid Edward III sugupuust. Lancasteri vapil oli punane roos, Yorkide vapil valge roos. Sellest ka sõja nimi.

Jorkistid võitsid rahva toe ja populaarsuse rahulolematusega Lancasteri tulemusega saja-aastases sõjas, mille nad teatavasti kaotasid. Henry VI-l märgati mitmesuguseid vaimseid ebastabiilsusi ning ka vaimuhaigusi ning teda tehti maha läbikäimise pärast ebapopulaarsete aadlikega. Yorki juhtis Richard Plantagenet, kes oli Yorki hertsog. Henry VI tegemisi kontrollis tema naine, Margaret of Anjou, poliitiliselt sõjakas naine. Henry VI vaimsete haiguste puhul olid ka William de la Pole, kes oli Suffolki hertsog ning Edmund Beaufort, kes oli Somerseti hertsog, valitsuses kõrgel kohal ning koos kuninga naisega kontrollisid nad Lancasteri tegemisi. Valitsuses tekkis aga kiiresti Yorgi ja Lancasteri vahel lõhe ning algas sõda.

Esimese lahingu nimi on Esimene Saint Albamsi lahing ning see toimus 22. mail 1455. Richard of York juhtis 3000 meest Londonile peale. Henry VI katkestas neil tee ning juhtis oma 2500 meest Saint Albamsi ning jäi sinna varitsema. Richard of York ründas ning võitis lahingu umbes 300 mehe kaotusega. Margaret of Anjou ja tema noor poeg Edward saadeti pagendusse. Lahingus suri Edmund Beaufort.

Teine suur lahing toimus Blore nõmmel aastal 1459. Ka selle võitsid jorklased. Lord Audley, kel oli kuninganna Margareti käsk Yorgi jõude rünnata, ründaski. Ta kaotas lahingu ning sai ise surma.

Kolmas suur lahing toimus Ludlowis, kus Yorki jõud kogusid end kokku ning hakkasid minema Worchesteri poole. Lancasterlased tungisid neile peale ning võitsid lahingu. Otsustavaks muutus Yorgile see, et üks nende juhte, sir Andrew Trollope vahetas pooli Lancasteri kasuks. Lahing toimus aastal 1459 ning kuupäevaks oli 12 oktoober.

Neljas suur lahing toimus Northamptonis aastal 1460. Yorgi juht, Richard Neville, Warwicku krahv juhtis sinna 20000 meest 10000 vastu. Kell 2.00 öösel ründasid jorklased Lancasteri jõude. Lancasterile sai saatuslikuks lord Grey käitumine, kes vahetas viimases võimaluses pooli Yorgi kasuks ning liitus Yorgiga, sest ta teadis, et 10000 meest poleks seal 20000 vastu saanud. Surma sai Buckinghami hertsog.

Viienda suurema lahingu nimi on Wakefieldi lahing, sest see toimus Wakefieldis. Richard of York võttis kaitsepositsiooni Sandal Castles aastal 1460, kuupäeval 30 detsember. Richard lahkus oma kindlusest ning ründas Lancasteri(18000) armeed oma armeega(8000), teades, et Lancasteri armee on üle kahe korra suurem, kui tema armee. Somerseti hertsogi, Exeteri hertsogi ning Northumberlandi krahvi juhtimisel võitsid Lancasteri jõud selle lahingu ning Richard of York ja tema poeg hukkusid.

Kuues lahing toimus Mortimer Crossis, teisel veebruaril 1461. Kui Edward, Marchi krahv kuulis Wakefieldi katastroofist, otsustas ta minna itta, Londonisse. Ta sai teadlikuks Lancasteri armeest(8000) Kesk-Walesis. Ta otsustas vaenlast ennetada ning muutis oma suunda. Edward alistas Lancasteri jõud, kuigi Lancasteril olid paremad sõjamehed. Ta hakkas minema Londoni poole.

Seitsmenda suurema lahingu nimi on Teine Saint Albamsi lahing. Richard, Warwicku krahv ootas Saint Albamsis võidukat Edwardi armeed. Lankasterlased(25000) ründasid tema armeed enne, kui Edwardi armee Warwicku krahviga ühineda jõudis. Richard põgenes, jättes oma pantvangi, Henry VI, puu alla.

Kaheksas suurem lahing toimus Towtoni lähedal Ferrybridges, aastal 1461, kuupäeval 1461. Lord Filtzwalter juhtis Yorgi armeed Warwicku krahvi käsu all ning tal õnnestus lahing võita. Mõlemate vägede juhid, lord Filtzwalter Yorgist ning lord Clifford Lancasterist, said surma.

Üheksas suurem lahing toimus Towtonis, päev pärast Lancasteri vägede lüüasaamist Ferrybridges. Jorklasi oli 36000 ning lankasterlasi 40000, kuid Yorgi jõud suutsid selle lahingu võita. Kuningas Henry VI ja Margaret põgenesid Šotimaale. Surma said sir Andrew Trollope ja Henry Percy, kolmas Northumberlandi krahv.

28. juunil krooniti kuningaks Edward, Marchi krahv. Tema valitsejanimeks sai Edward III.

Kümnes suurem lahing toimus Edgecote nõmmel, aastal 1469. Edward III oli paljudest suurtematest aadlitest võõrandunud. Yorgi väed said Lancasteri vägedelt lüüa ning. George Nevillele, Yorgi peapiiskopile, tehti ülesandeks lõigata Edward III-l tee ära ning ta kinni püüda. Üheteistkümnes suurem lahing toimus 12.märtsil aastal 1470 Losecote väljakul, kus Yorgi väed alistasid Lancasteri väed ning Lancasteri juht, Robert Welles, suri. Warwick ning Neville põgenesid Prantsusmaale, kuna Edward III ei tahtnud neile reeturlikust andestada.

Kaheteistkümnes suur lahing toimus Barnetis, aastal 1471, 14.aprillil. Warwick oli Lancasteri poole üle läinud ning juhtis armeed, kuid ta kaotas lahingu ning sai ise surma.

Kolmeteistkümnes suur lahing toimus Tewkesburys, kus olid paljud selle aja suurimad Inglise lordid ning rüütlid. Lahing toimus aastal 1471, 4.mail. Yorgi jõud purustasid Lancasteri jõud täielikult, surma sai Lancsteri poolt olnud Walesi prints Edward ning Somerseti hertsog hukati.

Kuningaks krooniti Richard III, Glouchesteri hertsog.

Neljateistkümnes suur lahing toimus Bosworthis, kus Henry Tudor (Tudorid olid Lancasteri liinist, Lancasteri kõrvalsugulased), Richmondi krahv, liigutas oma väed Walesi aastal 1485, kus neid ootas Yorgi vägi Richard III-ga juhtimisel. Tudor võitis lahingu ning Richard kolmas tapeti. Viieteistkümnes ning otsustav lahing toimus Stokes aastal 1487. Yorgi väed purustati Tudorite poolt täielikult ning Yorgi fraktsioon tehti olematuks. Surm sai sir John de la Pole, Lincolni krahv. Kuningaks krooniti Henry Tudor, kellest sai Henry VII. Sellega olid Rooside sõjad lõppenud.

Kasutatud allikas: http://www.warsoftheroses.com/