Wilhelm Richard Wagner

(1813 – 1883)

Wagner oli kuulus saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Ta sündis 22. mai 1813. aastal Saksamaal. 1817. aastal kolisid nad perega Dresdenisse. Ta oli varakult juba väga andekas mitmel alal. 1829.-1831. aastal õppis ta Leipzigi ülikoolis muusikat.1834.-1837. aastal töötas ta Magdeburgis ooperiteatri direktori ja dirigendina. Ning peale seal töötamist läks ta tööle Riia ooperiteatrisse kapellmeistriks. Seal töötas ta 2. aastat. Tema unistuseks oli ehitada oma näidis ooperiteater. See ehitati tema kavandite järgi ning ooperiteater avati 1876. aastal Bayreuthis. See teater valmis Wagneri ooperite jaoks, sest Wagner soovis võimsat lavastust ning selleks oli vaja suurt orkestrit. Suur orkester ei mahtunud aga väiksesse ooperiteatri lavaauku ära. Wagneri ooperid olid väga pikad ning üks ooper läks sujuvalt teisele üle. Näitlejatel oli ka selliseid oopereid raske ette kanda, sest need nõudsid ka head näitlemisoskust. Ooperite sisud põhinesid Saksa müütidele ja eepostele. . Wagner suri 13. veebruaril 1883. aastal. Wagneri muusika keelati Saksamaal peale Hitleri surma.

Tema kõige kuulsaimad ooperid on :

“Lendav Hollandlane”

“Lohengrin”

“Nürnbergi meisterlauljad”

“Tannhäuser”

“Nibelungide sõrmus”

Giuseppe Verdi

(1813-1901)

Giuseppe Verdi sündis 9. oktoobril 1813. aastal La Ronco külakeses Itaalias. Varakult oli ta andekas. Ta hakkas külakirikus orelit harjutamas käima. 11-aastaselt sai ta kirikus organisti koha. Kasvas vaeses peres. Läks õppima Milanosse tuttava kaupmehe raha eest. Õppis ooperiteatri dirigendi juures, kuna teda ei võetud konservatooriumi sisse. Tema viimane õpetaja Antonio Barezzi ennustas noorele õpilasele suurt ja edukat tulevikku. 1836. aastal korraldas Verdi Busseto linnas kontserte, kus esines dirigendina, pianistina ning organistina. 1839. aastal läks Verdi Milanosse elama. Ta asutas seal kuulsa “La Scala” ooperiteatri. Juba samal aastal oli seal teatris esimene Verdi ooperi ettekanne. Iga ooperiga kogus Verdi endale kuulsust juurde. Helilooja suri 27. jaanuaril 1901 aastal Itaalias.

Tema tuntuimad ooperid on:

“Rigoletto”

“Trubaduur”

“Aida”

“Traviata”

“Othello”

Gioachino (Giocomo) Rossini

(1792-1868)

Rossini oli skandaalne Itaalia helilooja. Tema isa oli tapamaja inspektor ning ema lauljatar. Nende pere reisis palju. Hariduse sai Rossini Bolognas. Ta oli ka väga andekas ning tal valmisid teosed tohutu kiirusega. Näiteks üks aaria valmis 4 minutiga ning tihti valmisid tal ooperid 3 nädalaga. Esimene ooper valmis tal 18-aastaselt. Rossini oli koomilise ooperi suurmeister. Ta oli kõige rikkam ooperihelilooja, kuna ta oskas oma andest raha teha. Kokku kirjutas ta 40 ooperit. Tema ooperid olid koomilised, ilusa meloodiaga ja jäid inimestele meelde. Näiteks peale ooperi esietendust võis järgmine päev kuulda tänaval, et keegi ümiseb mingi ooperi viisi.

Hector Berlioz

(1803-1869)

Berlioz sündis 1803. aastal Grenoble`i lähistel. Berlioz oli klassikat jumaldav modernist. Tema isa oli väga lugupeetud arst. Varakult õppis selgeks kitarri ja flöödi. 14-aastaselt valmis Hectoril esimene teos. Isa soovil läks ta edasi õppima arstiteadust, kuid külastas teatrit rohkem kui ülikooli. 1826. aastal astus ta konservatooriumi. Ta oli tuline romantik. Ta kirjutas raamatu dirigeerimisest ning võttis kasutusele dirigeerimiskepi. Ta oli ise ka väga hea dirigent. Uuendas ka orkestri koosseisu (löök- ja puhkpillid). Berlioz orkestreeris muusikat väga põnevalt. Ta töötas ka muusikakriitikuna ning tal oli ka hea kirjanduslik anne. Tema teosed valmisid peas ning ta pani terve teose korraga kirja. Tema kõige populaarsem teos on “Fantastiline sümfoonia”. Teosed olid tal programmilised ning teoste kõikidel osadel olid pealkirjad. Tema üks sümfoonia oli 5-osaline, mis on erakordne.

Georges Bizet

(1838-1875)

Bizet sündis 25. oktoobril Pariisis. Bizet’ isa oli juuksur ning ema oli tuntud pianist. Ta oli väga andekas, sest juba 10-aastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi. Ta õppis seal klaverit Antoine Fracois Marmontli juures. Orelit õppis ta Francois Benoiste juures ja kompositsiooni õppis Jasques Fromental Halevy juures. Tema lühike elu möödus suhteliselt vähese eduga, kuid Berlioz ja Liszt imetlesid tema väga head klaverimängimise oskust. Ta õpetas rikkurite lapsi ning sellega teenis raha, millega ta ära pidi elama. Tema kõige kuulsam ooper on “Carmen”, mis vilistati esietendusel välja. Juba 3. kuud pärast helilooja surma alustas see ooper ülemaailma võidukäiku. Selle ooperi teemaks oli mustlasneiu Carmeni ja talupojast seersandi Don Jose armulugu. Bizet kirjutas umbes 200 instrumentaal pala, palju laule,

5 ooperit ja 3 sümfooniat. Ta suri 3. juunil 1875. aastal Bougivalis Prantsusmaal. Ta on üks kuulsamaid Prantsusmaa heliloojaid.

Kasutatud kirjandus

“Klassikaline muusika” Robert Ainsley

“Lühiülevaade muusikaloost” 6. klassile Katri Peetsalu

http://www.carus-verlag.com/images-intern/pk/4037320p.jpg

http://eis.bris.ac.uk/~gexnl/dept/wagner.jpg

http://www.bn.br/fbn/musica/verdi.gif

http://www.carus-verlag.com/images-intern/pk/4034710p.jpg

http://www.xtec.es/~lvallmaj/oficina/polis96/berlioz.jpg

http://www.classical-composers.org/img/bizet.jpg