Rockmuusika                       

Kahekümnenda sajandi keskpaiku oli USA muusikaturu põhiline kaubaartikkel – rütm ja bluus, mis läks peale enamasti just mustanahalistele. Hiljem lisati rütmile ja bluusile veel bugi-vugi, mis oli teatud klaverimängu stiil. Bugi-vugile on iseloomulik kindlakujuliste bassikäikude kordumine. Sellest kõigest hakkaski tekkima teatud liiki muusika, kuid tänapäevasele rockmuusikale pani aluse 1950-ndatel aastatel esile kerkima hakanud rock ‘n’ roll. 50-ndate aastate alguses hakkas Ameerikas aina rohkem noori huvitama mustade muusika. Peamiselt tõmbas neid siiski rockmuusika rütm, tõelisust kajastavad tekstid ning muidugi ka peenutsemisteta musitseerimine. Rahvast huvitas see nii, et hakati otsima spetsiaalseid heliplaate ning käidi samuti ka mustanahaliste tantsusaalides. Valgete noorte vaimustus viis selleni, et hakati ise rockmuusikat tegema ning lisati sinna ka oma rütmi ning bluusilikke elemente.

Esimene valgetest inimestest, kes julges rock ‘n’ rolli viljeleda oli Bill Haley, tema kontsertidel mitte ainult ei karjutud vaid lõhuti ka toole ja muid esemeid. Mustanahaline publik õõtsus laulu taktis kaasa ning plaksutas käsi, aga valged väljendasid austust hoopis teisiti. Rock ‘n’ rolli viljelejad hakkasid kandma erilisi riideid. Massilisse moodi läksid näiteks lotendavad pintsakud, katkised teksad ja muu – kuni soenguteni välja. Selline käitumine tekitas viha tavalistes inimestes, kuid vastupidiselt teiste tahtele käituti ikka omamoodi. See suur rockmuusika buum, mis oli alanud tõi tohutut kasu muidugi ka plaadifirmadele ning edetabelite tipus polnud enam country ja western, vaid rock. Üks esimesi laule, mis paljudes edetabelites esikohale tõusis oli Elvis Presley “Don’t be cruel”.

Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate algul tosinaid punkrocki bände, mis andsid vaid ühe kontserdi ning kadusid seejärel jäljetult. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest. Esineti põhiliselt oma kooli piires – avalikke kontserte ei tehtud, ega saadudki teha. Esineda õnnestus vaid kooli pidudel.

Populaarsemad rockmuusika viljelejad on läbi aegade olnud: Led Zeppelin, Alice Cooper, Sex pistols, Aerosmith, Queen, Nirvana, Bob Dylan, Freddie Mercury ning loomulikult ka Elvis. Tuntuimad Eesti bändid on: Blacky, Ruja, Led R, Gerli Padar ja Glive, The Sun, Blind, Kolumbus Kris ja paljud teised. Praegusel ajal meeldib ikka veel paljudele noortele rock ning sellepärast korraldatakse ka rockfestivale: Rabarock, mis toimub suvel Järvakandis ja Roskilde rockmuusika festival, Taanis. Üldiselt võiks öelda, et rockmuusika liigub aastast aastasse ning selle kuulajaid tuleb aina juurde.