N. A. RIMSKI-KORSAKOV
Nikolai Rimski-Korsakov oli kuulus vene helilooja ja muusikaõpetaja. Tema sümfooniline süit "Šeherezade" (1888) on üks populaarsemaid orkestriteoseid üldse.
Rimski-Korsakov sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis. Helilooja isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja-viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, mis pole kahjuks säilinud.
Alates1856 kuni 1862 oli Rimski-Korsakov Peterburi mereväekooli kadett.
Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Ta tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861 tutvus noor Rimski-Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist “Võimas Rühm”. Peatähelepanu pöörasid nad vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja juhatusel alustas Rimski-Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist.
1862.aastal suundus Rimski-Korsakov 3-aastasele merepraktikale, mille käigus ta külastas ka Ameerikat. Venemaale tagasi jõudnud, töötas ta oma sümfoonia ümber ning selle esiettekanne toimus 1865. aasta detsembris.
Rimski-Korsakovi looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar".
1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süžee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süžeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid “Lumivalguke” (1881) ja “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper “Kuldkikas” (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süžee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia žanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga).
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Šeherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.
Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti “Hispaania cappriccio`s” (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud.
Rimski-Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Rimski-Korsakov.
19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid.
Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle ka Modest Mussorgski ja Aleksander Borodini kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud.
Kuid Rimski-Korsakovi muusikaline tegevus ei piirdunud ainult heliloominguga. Võib öelda, et Rimski-Korsakov oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis (viimased aastad ka rektorina). Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks.
1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks.
Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte.
Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 1908. aasta suvel.
Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal.
KASUTATUD KIRJANDUS
Solovtsov,A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956
http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=51&Itemid=38
http://www.hot.ee/zolki/Tyri.html
http://www.active.ee/oistfest/index.php?id=111
http://www.geocities.com/Vienna/3606/b8.jpg
