Eesti rahvalaul

Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 ajajärku. Vanem - regivärsiline (regilaul, runolalul) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul.

Regilaulu liigid

Neid liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu-kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse.

Uuem rahvalaul

Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse. Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid, kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas need. Püsima jäid ka enamus regilaulu liike. Aga päris uueks sai olmelaul. Uuem regilaul erines vanast ka vormiliselt. Siin koonduvad värsi read salmideks. Esialgu levisid laulud suusõnaliselt kuulmise järgi. Edaspidi hakati neid trükkima ajalehtedes ja laulikutes.

Asjaarmastajalik periood

Eestlaste heliloomingu algus on seotud koorilauluga, mis oli 19, sajandil rahva peamine muusikaline tegevusala. Koorikultuur algas kihelkonna koolidest. Põhiliselt lauldi alguses vaimulike laule. Loodi esimesed vaimulikud laulukoorid. Põltsamaa, Torma, Laiuse. Koore tuli üha juurde ja need kõik vajasid oskajaid juhendajaid. Tõhusat abi hakkas andma 1849. aastal avatud Janis Cimze (1814-1881) seminar Valgas. Seminar suleti kohe pärast Cimze surma. Õppeasutus valmistas ette köstri- ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Laulukooride kõrvale asutati pasunakoore. “ eesti puhkpilli muusika isaks” on David Otto Wirkhaus. Ta juhatas ja asutas 1851-1912 paljusid pasunakoore. 1. pasunakoor oli Väägveres. Tema kaasabil ehitati 100 orkestrit. Ta tellis pille ja arendas nende mänguoskust. Oli 2.-7. Laulupeo pasunakooride üldjuht.

Aleksander Thomson 1845-1917 Peterburg

Aleksander Thomson lõpetas 1865 Janis Cimze seminari. Õppis 2 aastat matemaatikat. Töötas mitmel pool Eestis ja Peterburis. 1876-1917 Peterburi saksagümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta on eesti rahvusliku koorimuusika aluspanija. Põhi huviks oli rahvaviiside kogumine ja hilisem kasutamine oma loomingus. Ka originaalteostes on tunda rahvaviiside mõjutusi. Säilinud koorilaulu on umbes 40. Tuntumad “Sokutants”, ”Pulmalaul”, “ Ketra, Liisu”, “Laulge poisid, laulge, peiud” jt. Enim lauldud on “Kannel”

Friedrich Saebelmann 1851-1911

Ta on Aleksander Kunileiu noorem vend. Temagi sai muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris, lõpetas 1871. Hiljem õpib ta 2 aastat Peterburi konservatooriumis klaverit. Aastast 1880 töötab ta Eestis Paistus kooliõpetaja ja koorijuhina. Ta esineb palju klaveri, oreli ja tšello solistina. Ta on loonud soololaule “ Serenaadi”, “ Lilleke” ja mõnikümmend koorilaulu. Tema koorilauludes kohtab vähe eestilikust. On rohkesti ilustusi ja naiivsust. Enamus loomingust on saksalik. “Kaunimad laulud”, “ Suu priiuse nad olid matnud”, “ Kevade noorus”

Aleksander Kunileid 1845-1875 (Poltaava, Ukraina)

1868. lõpetas ta Cimze seminari ja jätkab kohe samas asutuses õpetajana. Paari aasta pärast õpetab ta juba Peterburis ja Gatšinas.1873 siirdub ta Ukrainasse Poltaavasse, kus töötas organistina ja arstina. Nõrkade kopsude pärast sureb 2 aasta pärast. Paljudele lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula. Näiteks “ Sind surmani”, “ Mu isamaa on minu arm” Tuntud laulud on veel “Õitse ja haljenda”, “ Eestlaste maa”, “ Nüüd jumalaga” “Arg kosilane”, “Miks sa nutad, lillekene?”

Üldlaulupidu

19.saj viimasel kolmandikul tegelesid kõikides kihelkondades laulukoorid. Majanduslikest raskustest tulenevalt oli palgakoore märksa vähem. Mitmel pool Eestis korraldati kihelkondade vahelisi laulukontserte.Suuremates linnades asutati Eestlaste kultuuri- ja muusikakeskusi- laulu ja mänguseltse. Need kuulutati 1865 Tartus “Vanemuine”,”Estonia”, veidi hiljem “Ugala” 1878 Pärnus” Endla”. “Vanemuise” seltsist sai esimese üldlaulupeo korraldaja, mõtte algatajaks ja elluviijaks sai Jannsen. Ta toimetas “ Eesti Postimeest” Esimene laulupidu toimus Tartus 1869. Laulupeole eelnes 2 aastat pingelist tööd ja võitlust tsaaribürokraatia vastu. Peo ettevalmistamisel lõi kaasa C.R:Jakobson. Kuid peagi läksid teed lahku. Jakobsoni eristas Jannsenist tuntav eestimeelsus. Seevastu Jannsen oli saksameelsem. Jannsen arvas et kui laulul on eestikeelne tekst, siis ta juba ongi eesti lugu. Esimesel laulupeol osales 45 meeskoori, kes esitasid 26 laulu + tsaaririigihümni. Eesti heliloojate laule oli kaks ja need kirjutas A. Kunileid. II laulupidu toimus Tartus 1879, Tallinnas 1880

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvalaul

http://www.koolielu.ee/pages.php/03140109?txtid=2819

Eesti muusika biograafiline leksikon kirjastus “Valgus”, Tallinn 1990

Eneke 3