PÕLLUMAJANDUSREVOLUTSIOON

1650-1800

18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid.

Euroopa põlluharimismeetodid olid sajandeid muutumatuna püsinud. Kuid 18. sajandil asusid maaomanikud, botaanikud ja tõuaretajad eriti Inglismaal arutlema selle üle, kuidas tõhusamalt farme pidada ning vilja kasvatada.

Teadlased uurisid tõuaretust, maaharimist ja viljakasvatust. Linnad ja tööstused kasvasid ning põlluharimisega teeniti üha enam raha. Tulude tõustes õppisid ja katsetasid maaomanikud järjest enam. Kõik see viis põllumajandusrevolutsioonini.

Töötati välja uued adratüübid ning 1701. aastal leiutas inglise talupidaja Jethro Tull hobusega veetava külvimasina, mis võimaldas seemneid reas külvata. Tänu mitmeväljasüsteemile tõusis maa viljakus ning hoolika tõuaretuse tulemusena paranesid ka loomatõud. Kõik need meetodid nõudsid investeeringuid ja suuremaid farme.

Maapiirkondades muutus maastik 18. sajandi jooksul tublisti. Paljudes Inglismaa piirkondades oli kasutatud keskaegset külapõldude süsteemi. Külaelanikud rentisid põllusiile, kus töötati oma naabritega kõrvuti. See süsteem oli küllalt hea, et maaelanikke ära toita, kuid ei tekkinud ülejääki, mida linnaelanikele maha müüa.

TARASTAMISAKTID

Maaomanikud otsustasid, et maid saaks tarastatuna märksa efektiivsemalt kasutada. Põldude ümber istutati hekid ja ehitati aiad ning loodi väiksemaid põldusid. Inglise parlamendis ajavahemikus 1759-1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad.

Paljud senised rentnikud kaotasid oma elatusallika ning olid sunnitud linnadesse kolima. Rikkad maaomanikud elasid oma suurtes maavaldustes uhketes majades. Nende farmid kasvasid üha suuremaks ning mõned maavaldused kujundasid kuulsad maastikuarhitektid, nagu Lancelot Brown, ümber suurteks pargialadeks. Neid muudatusi toetas igati maaomanikest koosnev valitsus. Kuid tavalistele taluinimestele tekitasid need muudatused palju muret.

VÕTMEDAATUMID

1701 Jethro Tull leiutab külvamist hõlbustava külvimasina

1730 Lord Townshend toob kasutusse neljaväljasüsteemi

1737 Karl Linné töötab välja taimede klassifitseerimise süsteemi

1754 Charles Bonnet’ uurimus eri viljade toiteväärtusest

1804 Prantsuse teadlane Sussure selgitab taimede kasvamise käiku

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase ajalooentsüklopeedia

*Illustreeritud lasteentsüklopeedia