Ooper

Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süžee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne.

AJALUGU

Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a.– “Daphne” ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat. Sõna “ooper” võeti kasutusele 17.saj., kuni selle ajani kasutati väljendit “muusikaline draama.” Esimeste ooperite süzeed (sisu) võeti Antiik-Kreeka tragöödiatest. Algul oli laul kõnelähedane, sest teksti peeti tähtsamaks ning sõna püüti edasi anda äärmise täpsusega ( kõnelähedane laul e.retsitatiiv ). Meloodiad olid väga lihtsad, orkestril taustfunktsioon ( saade ). Hiljem hakati muusikas taotlema laulvust, tekkis uus laulmismaneer – bel canto stiil. Selline ooper levis Itaaliast üle Euroopa ja sai tuntuks opera seria ( tõsine ooper ) nime all.Selline ooper võimutses 18.saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Tekkis aariate ahelik, mis andis ooperile uue nimetuse – numbriooper. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused :

1.)Prantsuse ooper – loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias.

2.)Itaalia ooper – kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus.

Opera seria kriis. Selleks ajaks olid kadunud ooperis tasakaal sisu ja muusika vahel. Laulja kujunes diktaatoriks helilooja ja poeedi jaoks, koori osatähtsus vähenes. Publikule muutus ooper ajaviiteks. XVII saj. hakati ooperi vaheaegadel esitama lõbusaid lühikesi muusikaetendusi – tekkis opera buffa ehk koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat. Esimese opera buffa kirjutas G.Pergolesi “Teenijanna-käskijanna”.

Opera buffa tunnused – süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla.

Mõisted

Libreto – ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma.

Avamäng – lavalise tegevuseta sissejuhatus. XVII saj. meeleolu loomiseks, hiljem peab avamängul olema ooperiga ühine atmosfäär, kus kasutatakse ka ooperis esinevaid teemasid ning eesriie on avatud.

Proloog – lavalise tegevusega sissejuhatus.

Epiloog – järelselgitus pärast viimast vaatust.

Aaria – ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber.

Retsitatiiv – jutustav kõnelaul.

Ariooso, arietta, kavatiin – lühem soolonumber. Vt.Aaria.

Ansambel – mitme tegelase üheaegne laul ( duett, tertsett, kvartett jne.).

Koor – etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda.

Orkester – saadab lauljaid, kuid annab edasi ka meeleolu ja selle muutusi.

Balletirühm – rõhutab muusika ja tegevuse emotsionaalsust ( sünnimaa Prantsusmaa 17.-18.saj.)

Partii – ühe pilli või pillirühma üleskirjutus.

Partituur – heliteose kõigi partiide kohastikune üleskirjutus.

Juhtmotiiv – tegelaskujule antakse oma muusikaline sümbol.

Numbriooper – koosneb iseseisvatest lõpetatud numbritest.

Läbikomponeeritud ooper – puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega.

Opera seria – tõsine ooper.

Opera buffa – koomiline ooper

Allikas: muusikatunni konspekt