Marss

(ja tema sarnasused Maaga)

 

SISSEJUHATUS

Marss kui planeet on mulle varem palju huvi tekitanud. Räägitud on palju selle vaatamisest läbi teleskoobi ning ka filmid, olgugi et nad on aegajalt pisut ulmelised ning fantaasiarikka sisuga, on pannud alatasa mõtlema, et mis toimub tegelikult Marsil ning kuidas on seotud see punakas planeet Maaga. Siiski Marsi lähemaks uurimiseks piisavalt suurt ajendit polnud siiani saanud.

Järgnevas referaadis uuringi lähemalt Marssi ja toon välja selle tähtsamad omadused ning mõningad faktid, mida iga laia silmaringiga inimene, sealhulgas ka mina, võiks teada.

 

MARSS

 

 Marss.

 

Päikesesüsteemi neljas planeet Päikesest, mida tunti juba antiikajal ning mille järgi on oma nime saanud Rooma sõjajumal Marss, on Marss. Päikese ja Marsi vaheline kaugus on ligi 227,940,000 kilomeetrit.

Suuruselt on Marss Päikesesüsteemis seitsmendal kohal ja Maast väiksem, tema pinna pindala on võrdne Maa maismaa pindalaga.

Marsi aasta, ehk siis aeg, mille jooksul teeb ta tiiru ümber Päikese, kestab 687 Maa päeva. Ning ööpäeva pikkus on Marsil Maa ööpäevast 37 minutit pikem.

Marsi mass on 6,42 * 1020 tonni; diameeter 6790 kilomeetrit; keskmine tihedus, mis sarnaneb teiste maiste planeetide tihedusega ja lubab arvata, et tema tuuma koostisesse kuulub suhteliselt suures osas lisaks raud ja raudsulfiidile ka väävel, on 3,95 g/cm3 ning atmosfäärirõhk Marsi pinnal on maapinnast 35 kilomeetri kõrgusel oleva õhurõhuga võrreldav.

Marsil on õhk väga hõre ning koosneb suures osas süsinikdioksiidist (95,3%). Lämmastikku ja argooni on õhus kuni 2% ning hapnikku 0,3%. Kui kogu õhus leiduv veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid umbes 0,02 millimeetri paksuse veekihi.

Kui Marsi hüüdnime “Punane Planeet” võiks justkui seostada tule ja seeläbi ka kõrge temperatuuriga, siis on asi hoopis teistmoodi – Marss saab isegi kaks korda vähem soojust Päikeselt, kui Maa. Planeedi aastane keskmine temperatuur on päevasel ajal paarkümmend kraadi alla nulli, öisel ajal aga sada kraadi alla nulli. Ka Marsi ellipsikujuline orbiit avaldab mõju planeedi temperatuuri suurtele muutustele (umbes 30 kraadi Celsiuse järgi Päikese lähipunktis apheelioni ja periheelioni vahel).

Marsi pind on väga ebatasane, ent üks uurituim ja huvipakkuvaim planeetide maastikest. Enamik sellest meenutab punakat kivikõrbe. Kõrguste vahe Marsi pinnal on kõige suurem 27 kilomeetrit. Orgude ja mäeahelike kõrguste vahe on kohati koguni 14 kilomeetrit, kui selliseid mäeahelikke nagu on Maal ning Kuul, Marsil siiski ei leidu.

Väikesel planeedil Marss asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Nix Olympica, mis tegelikult on kustunud vulkaan. Selle jalami läbimõõt, mis on äärena ümbritsetud 6 kilomeetri kõrgusest kaljust, on 600 kilomeetrit, kraatri läbimõõt 80 kilomeetrit ning vulkaani kõrgus on 24 kilomeetrit.

 Nix Olympica.

Ka on meteoriidikraatreid leitud veel Marsi lõunapoolsetel kõrgmaa-aladel. Põhjapoolsetel aladel, kus laiuvad tasandikud, leidub neid vähe.

Märkimiaväärne on aga ka silmaga nähtav lõhe Marsil, mis on 5000 kilomeetrit pikk ning mille sügavus on 6 kilomeetrit.

Orud, mis meenutavad kuivanud jõesänge, ning poolenisti ärauhutud valliga kraatrid võivad lasta teadlastel arvata, et vett, mida küll praegu Marsil ei leidu, on seal siiski varem lühiajaliselt olnud ehk isegi ookeanide või järvede näol.

Marsi poolustel paiknevad püsivad tahkest süsinikdioksiidist koosnevad niinimetatud valged polaarmütsid, mis on paarikümne meetri kõrgused. Jäämütsid koosnevad kihiti jääst ning varieeruva sisaldusega mustast tolmust.

Päikese poolt vaadatuna asub Marss Maast väljaspool, olles seeläbi teleskoobiga vaadates hästi valgustatud ning paremini nähtav kui Veenus või Merkuur. Marssi on kõige parem vaadelda siis, kui Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel ehk vastasseisus. Vastasseisud jagunevad kaheks: 1) väiksed vastasseisud, mis esinevad iga kahe aasta tagant, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on üle 60 kilomeetri ning Marssi ei ole näha väga hästi; 2) suured vastasseisud, mis esinevad harvemini – 15 kuni 17 aasta tagant, mille vältel on Maa-Marsi kaugus üksteisest 57 kuni 60 kilomeetrit ning Marss on sel ajal sama hele kui Veenus ja väga hästi nähtav.

Marsi viimane suur vastasseis Päikesega oli 28. augustil 2003. aastal. Viimane väike vastasseis oli aga 7. novembril 2005. aastal.

MARSI KAASLASED

Marsil on kaks kaaslast, mis avastati augustikuus 1877. aastal:

1) Phobos (kreeka keeles hirm). See Marsi kuu on suurem ning Marsile lähemal kui teine kuu Deimos. Ühtlasi on ta ka oma planeedile lähemal kui ükski teine Päikesesüsteemi kuu, nimelt vähem kui 6000 kilomeetrit Marsi pinnast. Phobos tõuseb läänest, liigub väga kiiresti risti üle taeva ning loojub idas. Tiiru ümber Marsi teeb ta 7 tunni ja 39 minutiga ning ühe Marsi-ööpäeva jooksul toimub see kolm korda. Phobose läbimõõt on 14 kilomeetrit.

  Phobos.

 

2) Deimos (kreeka keeles paanika). See Marsi teine kuu on peaaegu poole väiksem ning asub Marsist kaugemal (umbes 20 000 kilomeetrit) kui Phobos. Ümber Marsi teeb ta tiiru 1 päeva 6 tunni ja 21minutiga. Deimose läbimõõt on 8 kilomeetrit.

 Deimos.

 

MARSI SARNASUSED MAAGA

§         Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud  aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil – põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi “polaarmütsid” korrapäraste ringjate servadega.

§         Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga.

§         Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane.

KOKKUVÕTE

Tänu sellele referaadile sain ma teada väga palju uusi ja huvitavaid asju Marsi kohta. Näiteks polnud mul varem aimugi, et Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi (Nix Olympica) või et aasta keskmine temperatuur Marsil on ka päevasel ajal mitukümmend kraadi Celsiuse järgi alla nulli.

See oli väga põnev ja uurimist väärt teema ning tulevikus, kui võimalus tekib, võiks Marsiga seonduvat edasi uurida.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS