GABRIEL GARCÍA MÁRQUEZ
1928
Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1928. aastal vanima lapsena kuueteistkümnest õest-vennast Kolumbia külas Aracatacas. Lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures, kuni sadamalinna Barranquillasse kooli saadeti. 19 aastaselt alustas ta juuraõpinguid Bogotás, jätkas neid Cartagenas, ent katkestas siis ning tegi kaastööd Cartagena ja Barranquilla ajalehtedele. Ta äratas tähelepanu poliitiliselt innukate kirjutistega ajakirjas „El Heraldo“. 1955. aastal ilmus tema esimene raamat, romaan „Kõdulehed“. Nagu hiljem teoses „Sada aastat üksildust“ on siingi tegevuskohaks fiktiivne Macondo, mille eeskujuks oli autori sünnipaik. Alates 1955. aastast oli Gabriel García Márquez liberaalse ajakirja „El Espectador“ Euroopa-korrespondent ning sooritas reise Genfi, Rooma, Pariisi, SDV-sse ja NL-i. 1958. aastal ta abiellus ning kolis elama Venezuela pealinna Caracasesse. Aasta hiljem sõitis ta Kuubasse, et aru anda sealsest revolutsioonist. Ta avas Bogotás Kuuba uudisteagentuuri Prensa Latina ja töötas selle korrespondendina mõne kuu New Yorgis. 1961-1967. aastal elas Gabriel García Márquez Méxicos ning töötas mõnda aega koos kirjanik Carlos Fuentesega filmistsenaariumide autorina. Pärast romaani „Sada aastat üksildust“ tohutut menu aastal 1967 kolis ta Barcelonasse, kuhu jäi kuni 1975. aastani. Sel ajal avaldas ta varasemate ja uute jutustuste kogumikke, nagu „Lihtsameelse Eréndira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu“ (1972) ja „Sinise koera silmad“ (1972). Teise suure romaani „Patriarhi sügis“ ilmudes suundus
Gabriel García Márquez tagasi Méxicosse. 1980. aastate alguse külaskäigu Kolumbiasse pidi ta katkestama. Kuuldavasti peetud teda demokraatliku sotsialismi innukaks eestkostjaks ja tahetud vahi alla võtta. Sealtpeale elast ta kaks aastat Mehhikos eksiilis. Sel ajal ilmus tema romaan „Väljakuulutatud mõrva kroonika“. 1982. aastal pöördus Gabriel García Márquez tagasi Kolumbiasse ning pälvis samal aastal Nobeli kirjanduspreemia. Tema aktiivne poliitiline panus Ladina-Ameerika poliitilisse ja kultuurilisse emantsipatsiooni äratas rahvusvahelist tähelepanu. 1991. aastal osales Gabriel García Márquez Kolumbia uue konstitutsiooni väljatöötamisel. Alates 1992. aastast on ta TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetaja ning 1994. aastal asutas ta ajakirjanike kooli. 1998. aastal sai temast Kolumbia pildiajakirja „Cambio“ kaasomanik ja toimetaja.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke