MADALMAADE ISESEISVUMINE

1477-1648

Madalmaad, jõudsalt arenev paljutõotava tulevikuga protestantlik piirkond, olid katoliikliku Hispaania võimu all. Hollandlased soovisid aga ise oma riiki valitseda.

Pärast Frangi riigi laginemist 9. sajandil jagati 17 Madalmaade provintsi, kus asuvad tänapäeva Belgia, Luksemburg ja Holland, erinevate valitsejate vahel ära. 14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi Flandria (Belgia) ja Hollandi. Need alad jäid Burgundia võimu alla seni, kuni nende maade pärija Karl V Habsburg need 1516. aastal Hispaaniaga liitis. See aga ei sobinud hollandlastele, sest enamik neist olid protestandid. Vabadusvõitlus algas pärast seda, kui Karli poeg Felipe II sai 1556. aastal Hispaania kuningaks. Ta oli protestantliku liikumise vastu ning üritas kontrolli Madalmaades enda kätte haarata. Ta saatis hertsog Alba Hispaania asevalitsejana Hollandisse, andes talle korraldused vastupanuliikumine maha suruda, vajaduse korral vägivalda kasutades. Hertsog Alba hukkas kaks vabadusvõitluse juhti, mis viis Orjanje Willemi juhitud Madalmaade ülestõusuni. Mida halastamatumaks hertsog Alba muutus, seda enam kasvas vastuseis Hispaania võimule. Viidi läbi avalikke hukkamisi, rüüstati linnasid ja tapeti hulgaliselt inimesi. Hollandlased hakkasid kasutama geriljataktikat, nagu näiteks madalike üleujutamine, et vastaste liikumist takistada. 1576. aastal rüüstasid hispaania sõdurid Antwerpeni, ühe Euroopa jõukaima sadamalinna, ja tegid selle õitsengule lõpu.

VÕITLUS JA ISESEISVUS

Paljud kaupmehed ja pankurid kolisid Amsterdami ja ehitasid selle üles kauniks linnaks, mida kaitsesid kanalid ja suurenev laevastik. Nad panid aluse moodsale kaubandusele, pangandusele ja tööstusele ning Amsterdamist sai üks Euroopa peamisi protestantismikeskusi. Hispaania sai katoliiklikud lõunapoolsed provintsid (Belgia) taas oma võimu alla, kuid 1581. aastal kuulutasid seitse põhjapoolset provintsi välja iseseisvuse. Nende õnneks sõdis Hispaania parajasti Prantsusmaa, Inglismaa ja Osmanite impeeriumiga ning ei suutnud hollandlaste takistamiseks midagi ette võtta.

Iseseisvussõda oli ühtaegu nii ususõda kui ka võitlus hollandi linnaelanikest moodsate bürgerite ning Hispaania traditsioonilise kuningliku hierarhiasüsteemi vahel. Oranje Willemi juhtimisel kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik. Vaherahu sõlmiti 1609. aastal, kuigi Hispaania tunnustas Hollandi iseseisvust ametlikult alles 1648. aastal.