MAAILMA LOODUSE FOND - WWF

WWF on laiaulatuslik rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon. Selle eesmärgiks on saavutada loodusvarade mõistlik kastutamine tulevikus. Antud organisatsioon püüab ära hoida maavarade raiskamist ning üritab säilitada meie planeedil võimalikult suurt elusorganismide mitmekesisust.

WWF rajati 1961. aastal, et kaitsta vabas looduses elutsevaid taimi ning loomi. Tänaseks päevaks on sellest fondist saanud hiiglaslik organisatsioon, mis viib ellu rahvusvahelisi looduskaitseprojekte.

OHUSTATUD LIIKIDE PÄÄSTEINGEL

Aastal 1961, mil WWF loodi, tähistas see lühend organisatsiooni, mille nimi oli World Wildlife Found ning mille eesmärgiks oli saada loomade „rahvusvaheliseks punaseks ristiks“.

1988. aastal sai WWF-ist World Wide Fund for Nature. Nimemuutuse eesmärgiks oli rõhutada programmi ümberorienteerumist liikide ja looduskeskkonna komplekssele kaitsele, kuna algselt piirdus WWF-i tegevus mõne üksiku liigi kaitsmisega.

EESMÄRKIDE LAIENEMINE

Aastal 1988 sai organisatsioon nimeks World Wide Fund for Nature. Uus nimi pidi rõhutama organisatsiooni algatuste liikumist teises suunas. Üksikute liikide ning territooriumide (näiteks Kamerunis asuva Korupi džungli) kaitsmise aktsioonid küll jätkusid, ent alates sellest aastast oli enamus kampaaniaid suunatud meie planeedi loodusrikkuste kaitsele. Need olid seotud atmosfääri ja vete kaitsmisega, samuti taastuvate või mittetaastuvate maavarade ning energiaallikate säästliku kasutamisega. WWF üritas mõjutada farmaatsiakontserne, et need muutuksid „rohelisemaks“ ja üksikute riikide valitsusi nende tootmisettevõtete maksustamiseks ja trahvimiseks, kes on vastutavad saasteainete õhkupaiskumise eest.

ÜLE 30 AASTA HILJEM

Praegu on WWF viiel mandril tegutsev mõjukas organisatsioon. Selle keskus paikneb Genfis. WWF-il on 28 rahvuslikku üksust ja veel 12 riiklikku esindust. Enam kui 30 eksisteerimisaasta jooksul on WWF ellu viinud üle 5000 projekti, viimase 15 aasta jooksul aga kulutanud looduskaitsele kokku sadu miljoneid eurosid.

Üks esimesi suuri projekte oli „Operatsioon tiiger“, mis algatati 1973. aastal. WWF tegi toona bengali tiigrile eluks hädavajalike biotoopide kaitsmisel koostööd India valitsusega. Kuigi tiigrite arvu õnnestus kahekordistada ja see jõudis 4000 looma tasemeni, väheneb nende populatsioon endiselt.

Kordaläinud kampaania näiteks võib tuua Antarktist. Sel mandril keelustati 55 aastaks kõik maavarade ammutamisega tööd.

Mõningad projektid leiavad aga pidevalt tugevat vastuseisu. Veel tänasel päevalgi, 30 aastat pärast ninasarvikute kaitseprogrammi teatavakstegemist ei ole kindel, kas õnnestub likvideerida nende kaubitsemist.

WWF-I RAHASTAMINE

WWF-i edu aluseks on väga mõistlik ümberkäimine rahaga. WWF-i Saksamaa Looduskaitsefond andis 1990-ndatel igal aastal haridus- ja kaitseprogrammide tarvis välja ligikaudu 10 miljonit Saksa marka. WWF-i algatuste rahastamise valikul peavad silma peal spetsialistid üheskoos pädevate nõunikega.

WWF-i algatuste hulka kuulub näiteks Amazonase vihmametsade või aafrika elevantide kaitsmine.

Sellega seonduvad loomulikult rahaküsimused. Mõnikord moodustavad olulise rahasüsti annetused, mis esialgu ei olnud mõeldud konkreetse eesmärgi jaoks. Osa WWF-i rahalistest vahenditest investeeritakse, et kapitali suurendada ja kindlustada. Kogu raha tuleb kolmest allikast: liikmemaksudest, riiklikest dotatsioonidest ja eraisikutelt või organisatsioonidelt saadavatest annetustest. WWF-i abistavad mitmesugused klubid, sponsorid ja ühiskondlikud liikumised. WWF pöördub ühiskonna poole oma mitmesuguste trükiste – raamatute, plakatite, raamatukogude, klubide, ajakirjanduse ja reklaami vahendusel.

TULEVIKUPLAANID

Aastal 1991 avaldas WWF oma pikaajalise strateegia inimese väärtusliku eksistentsi säilitamiseks, mis sai nimeks „Mure maakera pärast“. Selle raames arutletakse selle üle, kuidas säilitada loodusvarasid kõige paremini. WWF leiab, et see peab toimuma looduse uuendamise kaudu, et ehitada tõhusalt üles uuesti kõik see, mis inimese vajadusteks ära on kasutatud. Sinna, kust puu on maha raiutud, tuleb istutada uus. Loomulikult on tarvis ka piirata loodusvarade kasutamise tempot.

Programmi sisuks on looduskeskkonna reostuse vähendamiseks mõeldud meetmed. WWF rõhutab kahjustuste tõhusa vältimise või nende algfaasis parandamise vajadust. Kogu aktsiooni edu võti on teavituskampaania. WWF viib kogu maailmas läbi aktsioone, mille eesmärgiks on informeerida inimesi, kuidas maakera säästa. Peale rahvusvahelise fondi (WWF International) on üksikutes riikides tekkinud ka WWF-i rahvuslikud organisatsioonid.

WWF JA EESTI

Eestis WWF-i haru pole, ent meie keskkonnakaitsjad ja rohelise liikumise aktivistid teevad WWF-i ekspertidega koostööd. WWF-i kuus globaalset looduskaitse prioriteetteemat on hetkel järgmised: kliima ja globaalse soojenemisega seonduv, metsade kaitse, joogivee nappusega seotud probleemid, merede reostus, looma- ja taimeliikide väljasuremisoht, saastatus toksiliste ainetega.

Meile lähimad WWF-i üksused asuvad Soomes ning Lätis. Soome WWF-i spetsialistid tegelevad muuhulgas ka meie oluliste, Läänemere üldseisundi parandamise, ohustatud liikide säilitamise ja kaitsmisega. Seoses Euroopa Liidu laienemisega Ida- ja Kesk-Euroopasse 2004. aasta kevadel tõstis WWF võtmetegurina selles laienemisprotsessis esile keskkonnaküsimused, kuna kandidaatriikides leidub mitmeid inimtegevusest puutumata jäänud metsiku loodusega paiku, mis vajaksid kaitset.

Eesti on EL-iga ühineva riigina juba teinud koostööd EL-i looduskaitseprojektidega, muuhulgas Natura 2000 ning LIFE’iga.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

* http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=661&id_uudis=120&keel=eesti

* http://www.greengate.ee/index.php/ar04/02/http/http/index.php?page=3&id1=1280

* http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php?kommentaar=lisa&uudis=267