Maailm pärast Teist maailmasõda

Lühikonspekt

Teise maailmasõja tagajärjed:

• Surma sai palju tsiviilelanikke
• Hävisid mitmed kultuuriehitised
• Inimesed surid nälga
• Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.

1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu.

1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt:

• Toimus denatsifitseerimine
• Demokratiseerimine

Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal.

Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:

• USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa.
• NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias.

Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.

1947 tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise-kui ka välissurve vastu. Samal aastal töötles USA peaminister Marshall välja plaani, mille sisuks oli Euroopa taastamine ja USA ulatusliku abi pakkumine sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Vastukaaluks haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Aasias, Põhja- Koreas ja Põhja- Vietnamis.

1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:

1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik.

2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi.

1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.

Rahvusvahelised suhted aastatel 1960-1980

USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine.

1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.

1949 katsetas NSVL tuumapommi.

Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad.

• Aatompomm
• Bioloogiline relv
• Keemiline relv

1950-ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel.

1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.

1961 rajati Berliini müür.

Kriisid

Korea sõda (1950-1953)

Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.

Lähis-Ida kriis

ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.

Indo-Hiina kriis (1960-1973)

USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.

Egiptuse kriis

1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.

Kuuba kriis

1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.

1953 suri Stalin.

Algas pingelõdvendus.

1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA.

1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.

Pingete uus teravnemine

1979 tungisid NSVL väed Afganistani.

USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid, kuna NSVL oli maha jäänud nii poliitikas kui ka majanduses.

Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodu mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone:

Maailmapank ja IMF. Tänu kiirele majandustõusule tekkis 1950-1960-ndatel aastatel lääneriikides heaoluühiskond. Suurenes ka autode tootmine.

1970-ndate aastate kriisid

1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis.

1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid.

Demokraatia

Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond.

Mõisted:

Okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt.

Denatsifitseerimine- vanade natside hävitamine ja noorte ümbertöötlemine

Raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.

Külm sõda- lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi .

Võidurelvastumine- riigid püüavad sõjaväe ja relvastuse abil teistest riikidest üle olla.

Massihävitusrelv- suure purustusvõimega relv, mis tekitab palju kahju ja toob hulgaliselt inimohvreid.

Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus.

Integratsioon- eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.

Kasutatud kirjandus:

„Lähiajalugu 2“ ja konspekt vihikust.