Konspekt
2) keskmine rinne: 20 – 30m
kõrgused puud
3) madalrinne: madalamad kui
20m kõrgused
taimed
Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu,
bambus,
mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid.
5. Mullastik
– ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad,
sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked.
SAVANN
Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge.
Sademeid suvel
palju, talvel vähe
3. Piirkonnad
– Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia
4. Taimestik
– peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti
põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid,
pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima
jääda või kiiresti taastuda.
5. Mullastik
– Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega,
kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad
telliskivile.
6. Loomastik
– liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena.
Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide
pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik,
koaala.
7. Inimesed
– Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud
palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid
ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks.
Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat;
istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähkleid,
banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism. Palju rahvusparke,
tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega.
KÕRB
1. Kliimavööde
– troopiline, lähistroopiline kliimavööde
2. Kliima
– õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum.
Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab
septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais.
3. Piirkonnad
– Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar,
Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora).
4. Taimestik
– peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad,
osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur,
haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed:
kaktused, aaloed.
5. Mullastik
– vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli.
6. Loomastik
– öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud
loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate
nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad:
närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid.
7. Inimesed
– Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, bušmanid, aborigeenid) on hästi
kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja
pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka
põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud.
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA
1. Kliimavööde
– lähistroopiline kliimavööde
2. Kliima
– kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood.
3. Piirkonnad
– Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika
läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik.
4. Taimestik
– peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja
ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond,
kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid.
5. Loomastik
– lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd.
6. Mullastik
– väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega
7. Inimesed
– tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline
ja kultuuriline paik.
PARASVÖÖTME ROHTLA
1. Kliimavööde
– parasvööde
2. Kliima
– temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt.
3. Piirkonnad
– Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa),
Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta).
4. Mullastik
– mustmullad – kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga
paks)
5. Taimestik
– kõrrelised, rohtkate
6. Loomastik
– loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused.
Lennuvõimetud linnud.
7. Inimtegevus
– maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus.
PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS
1. Kliimavööde
– parasvööde
2. Kliima
– kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima – sademeterikas, aastaringne
temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima –
kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe
3. Piirkonnad
– Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina
4. Mullastik
– pruunmullad – toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja
alumiiniumiühendid.
5. Taimestik
– ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök,
tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu,
kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju.
6. Loomastik
– Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest.
Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad:
metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru.
7. Inimesed
– Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade
kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus
maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse
veiseid, lambaid.
PARASVÖÖTME OKASMETS
1. Kliimavööde
– parasvööde
2. Kliima
– jahe ja niiske suvi ning külm talv
3. Piirkonnad
– Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa
4. Mullastik
– nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid
langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse.
5. Taimestik
– okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg;
suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud
jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd,
seedermänd ja lehis)
6. Loomastik
– liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad
väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad
käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu,
põder, hunt, soobel.
7. Inimesed
– lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus. Põlde ei harita, sest puuduv sobiv
maa. Põhilised tegevusalad on metsandus ja vähesel määral ka loomakasvatus.
TUNDRA
1. Kliimavööde
– lähispolaarne kliimavööde
2. Kliima
– 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem.
3. Piirkonnad
– Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik
4. Mullastik
– õhuke mullakiht ja vähe viljakas
5. Taimestik
– peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate
tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates
samblikud. Tundras on palju soid.
6. Loomastik
– vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur
ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad
naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel
metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged.
7. Inimesed
– peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine.
Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased.
JÄÄVÖÖND
1. Kliimavööde
– arktiline, antarktiline kliimavööde
2. Kliima
– suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks
aastaaega: polaarpäev ja polaaröö
3. Piirkonnad
– Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared
4. Mullastik
– muldkate puudub
5. Taimestik
– peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel)
6. Loomastik
– põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid
7. Inimesed
– püsiv inimasustus puudub. Ainult Gröönimaal elab inimesi. Inuitid on
kohastunud kõige karmimate kliimatingimustega. Nad on osavad kalastajad,
hülgekütid. Elavad lumest onnides – igludes, liiguvad kelkudega ja ehitavad
omapäraseid paate – kajakke. Tegelevad turismiga.
Kasutatud 8 klassi geograafia õpikut.