Liustike tegevus

 

Liustikud on raskelt liikuvad jäämassid, mis kujundavad aeglaselt meie planeedi nägu. Liustikud katavad umbes 10% maismaa pinnast ja neid leidub igal mandril peale Austraalia.

 

  

Suurimad liustikud, mida kutsutakse mandrijääks, on massiivsed jääkilbid, mis katavad tervet mandrit, näiteks Antarktist. Antarktise jääkate haarab enda alla 12,5 miljonit ruutkilomeetrit ja see on paiguti 3000 meetri paksune. Mägiliustikke, mis on väiksemad , esineb maailmas arvukamalt, umbes 100 000 ringis. Mägiliustikud moodustuvad suurtel kõrgustel ning hakkavad siis omaenda raskuse mõjul allamäge vajuma. Aeglaselt ja hõõrduvalt edasi liikudes jätavad nad sellest teekonnast maapinda märgi: U-kujulise oru.

Mandrijää ja mägiliustik sünnivad mõlemad lumest. Kui tuhklumi vajub pealesadava lumekihi raskuse all kokku, muutub see aeglaselt firniks: tihkeks, kokkusurutud lumeks. Pärast mitmekordset ülessulamist ja külmumist , millele lisandub uue, pealesadava lume surve, muutub firn selgeks, tugevaks liustikujääks (umbes nagu külmkapi jääkuubikud).

Liustiku sünd võtab aega võtta kõigest 20 aastat, kuid mõnikord isegi mitu tuhat aastat.

Liustike tüübid

Liustikud jagatakse oruliustikeks ja mandriliustikeks.

Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Need jaotatakse omakorda jääkilpideks ja jäämütsideks.

Oruliustikud ehk mäeliustikud on pikad „jääjõed“, mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda:

• orvandi- ehk kaariliustik on kõige väiksem liustikutüüp ning selle pikkus on kuni 1 kilomeeter
• Alpi liustik toitub ühest või mitmest tsirkusorust ja selle pikkus võib ulatuda üle 100 kilomeetri
• oskulaarsed liustikud erinevad Alpi liustikest selle poolest, et toituvad jääkilpidest. Need on levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel
• rippliustikud on suure kaldega oruliustikud, enamasti ripporgudes. Nendes on suur varinguoht
• jalamiliustikud tekivad, kui liustik väljub oma vooluteest. Sellega kaasneb jää laialivajumine ning väga keerukad lõhedesüsteemid

Kuidas jää maapinda uuristab?

Liustik kujuneb tavaliselt tsirkuseorus- kausikujulises süvendis mäetipust madalamal. Raskusjõu mõjul hakkab liustik mäest alla liikuma kiirusega umbes meeter päevas; seejuures uuristab ta endale oru. Liustik korjab oma teelt kaasa kõike- mulda, kive, kaljurünkaid- ja kannab need endaga ühes. Mõned liustikud liiguvad kuni mereni välja, teised „taganevad“ - see tähendab sulavad-, tõmbudes tagasi orgu, mille nad ise uuristasid. Kui jää orus ära sulab, moodustub mäestikujärv, mis toidab kiirevoolulist jõge.

 

 

Kasutatud kirjandus

1. Maailma tuhat palet: Planeet Maa
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Liustik
3. http://users.emt.ee/~meelis.luiks/album/slides/117%20-%20Tierra%20del%20Fuego%20-%20Martiali%20liustik.jpg