·
1-3 saj. –
Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka
suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid
matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning
kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid
lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute
hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis
miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust
või elevandiluust nikerdatud kaaned.
·
4-6 saj. –
Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis
vaheaste (preestrite jne. näol).
Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu
teostamiseks kasutati religiooni.
Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud:
Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud),
Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid.
Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja
mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi,
eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja
kindlasti riietega.
Bütsants
Bütsants (Ida-Rooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul).
Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud
vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud.
Arhitektuurist on põhiliselt
säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega – seinad on
keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud
liseemide ja petikutega (madalad nišid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid
paksud müürid ja väikesed aknad.
Sisekujunduses olid
tumedates ja pidulikes toonides mosaiigid (purpurpunane, lilla, must,
ookrikollane).
Maalikunstis kasutati ka
mosaiiki, olid ikoonid – pühad pildid nt Neitsi Maarjast, Jeesusest, pühakutest
ja apostlitest. Ikoonide käed ja näod olid maalitud, tagataust kuldne, ei
kasutatud traditsioonilist perspektiivi. Kasutati ka ribana kujutatult.
8 saj. tekkis pildieitajate
liikumine - hakati ikoone ja mosaiike hävitama, kuna see olevat pildi
kummardamine, seetõttu on Bütsantsi kunsti vähe säilinud. Hiljem leidsid islamistid, et Bütsantsi arhitektuur
on neile sobiv ja osad pühakojad võeti üle (nt Hagia Sophia katedraal).
Islamiusk eitas samuti pühakute pildis kujutamist.
Bütsantsi tarbekunst oli
idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli
tekstiilikunst (propaatkangas – metallniidist mustritega).