Kuld, teemant, vääriskivid
Võib öelda, et kuld on maagiline mineraal. See ei roosteta ega tuhmu ning juhib soojust ja elektrit. Kuld on nii vormitav, et untsise kullatüki saab venitada 80 kilomeetri pikkuseks kullatraadiks või taguda õhukeseks, läbipaistvaks leheks. Soe kollane värv annab kullale ilu- pole midagi imestada, et kuld on olnud üks enamotsitud elemente Maal juba tuhandeid aastaid. Kullaotsijad pööravad sageli pahupidi kogu orupõhja. Seda kulla ühe peamise omaduse tõttu, milleks on erikaal. Kohtades, kus kullasoont sisaldav kivim asub maapinnal, murendub ilmastikumuutuste ja ka erosiooni mõjul sellest lahti tükke. Vihm uhub need tükid ojadesse. Et kullatükid on rasked, on neil tendents põhja vajuda ja settida sinna, kus vool aeglustub. Kullaotsija vajab lihtsaid töövahendeid ja lõputuid töötunde, et kulda välja pesta. Maasügavuses kulda sisaldavas kivimis ehk maagis leidub seda rohkem, kuid kulla kaevandamine sellest on tunduvalt kulukam.
Keemilistelt omadustelt on ta väheaktiivne metall. Ta ei reageeri vee ega hapetega.
Mis on kassikuld?
Paljud kullaotsijad on selle kullataolise mineraali ehk püriidi tõttu pidanud üle elama suure pettumuse. Püriit ning sellega sarnase väljanägemisega kalkopüriit on kõvemad kui päriskuld ning nende värvus pole meeldiv. „Kassikuld“ polegi alati tähtsusetu. Selle esinemine võib olla märgiks, et kullasoon asub lähedal.
Teemant
Teemant on mineraalide kuningas. Maal ei leidu vist ühtegi teist sellist kivi, mis oleks romantika ja võimuga nii väga seotud kui teemant. Ta on ka kõige kõvem Maal leiduv aine. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. See on üks haruldasemaid vääriskive ja oma erakordse tugevuse tõttu kõige vastupidavam. Kuid teemant ei seostu vaid sära ja sädelusega. Ka vigaseid teemante hinnatakse nende tugevuse tõttu juveelitööstuses. Teemanti võidakse kasutada selliste mitteeksootiliste tööde tegemiseks, nagu hammaste puurimine ja autouste menetlemine.

Teemant kuulub nende väheste mineraalide hulka, mis koosnevad ühest puhtast elemendist. Sellised on veel kuld ja vask. Teemant on puhas süsinik, tekkinud 96 kuni 152 kilomeetri sügavusel Maa sees tohutu kuumuse ja rõhu mõjul. Teemandid moodustuvad ainult ühes kivimis, kimberliidis, mis on nime saanud Lõuna-Aafrika kaevanduslinna Kimberley järgi. Kimberliit moodustub kitsastes torujates vulkaanilõõrides, mida leidub pea igal mandril.
Nagu paljusid teisigi vääriskive, leitakse ka teemante jõesängides ja mererandades. Need on kimberliiditorudest sinna välja uhtunud.
Kus neid leidub?
Teemandid moodustuvad sügaval maakoore all ülemises vahevöös, mida kutsutakse kimberliiditorudeks. Tugeva kuumuse ja igast küljest mõjuva rõhu tõttu hakkab selline element nagu süsinik moodustama teemandikristalle.
Geoloogid arvavad, et magma tungib mööda kimberliittoru ülespoole purustava hooga. Läbi maakoore pinnale sööstes kannab magma kaasa ka teemante.
Kimberliittoru kaevandatakse esialgu selle paljandumiskohas maapinnal. Kui kaevandamisega on jõutud umbes 300 meetri sügavusele, sunnib varinguoht taktikat muutma. Kimberliittoruga paralleelselt kaevatakse sügav šaht, kust tehakse ristkäigud kimberliittoruni. Lahtilõhutud sinine kimberliit saadakse maapinnale ja sõelutakse teemantide leidmiseks läbi.
Vääriskivid
Vääriskivid on juveelid- mineraalid või kivid- mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, näiteks austrikarpidest pärinev pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu.
Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm omadust: nende haruldus , kulumikindlus ja ilu. Neile kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga vähesed mineraalid. Kõige kuulsamad vääriskivid on safiirid , smaragdid, rubiinid ja teemandid.
Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus ja sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. Romantilise minevikuga vääriskivil, millega seondub verevalamisi ja pettusi, on suurem väärtus kui sama suuruse ja iluga vääriskivil, millel puudub huvitav minevik.
Kuidas tekivad vääriskivid?
Magmalised vääriskivid
Kui graniiti moodustav magma pressib endale teed maakoorepragudesse, võib seal tahkuvas protsessis tekkida vääriskive sisaldav kivim pegmatiit. See on vulkaaniline lastetuba: mineraalid eralduvad ülalpaiknevast kivimist ja seejärel kristalliseeruvad pegmatiidi poolt loodud avaustes. Pegmatiit võib sisaldada topaasi, berülli (kaasa arvatud smaragd ja akvamariin) ning turmaniini.
Settelised vääriskivid
Opaal on üks vähestest vääriskividest, mis moodustub settimisel. Põhjavesi võib sügavamale imbudes liikuda läbi selliste materjalikihtide nagu vulkaaniline tuhk, mis on rikas ränidioksiidi poolest. Vesi kannab seda allapoole ja settib maa-alustesse lõhedesse ja pragudesse. Ränidioksiid ei kristalliseeru, vaid moodustab palju siledaid, mikroskoopilisi kuulikesi, mis omakorda moodustavad sädeleva opaali.
Metamorfsed vääriskivid
Kui tahke kivim Maa sisemuses kuumeneb peaaegu sulamistemperatuurini, võivad mineraalid selle sees moonduda ilma sulamata. Sellist metamorfismi esineb kahel viisil. Esimesel juhul tungib magmakeel tahkesse kivimisse ja mõjutab oma kuumusega seda kivimit. Teiseks mooduseks on rõhk. Liikuvad maakoorelaamad võivad rõhuda kivimit nii tugevasti, et see kuumeneb peaaegu sulamiseni. Moondekivimites tekkinud vääriskivide hulka kuuluvad rubiin, safiir ja granaat.
Kasutatud kirjandus