Kuidas hoida tervist

Inimese tervis sõltub iseendast, mitte arstist.

 

Et laps kasvaks terve, on oluline päevarežiim, õigeaegne korrapärane toitumine ja magamine. Puhkus peab olema selline, mis soodustab kehalist ja vaimset arengut. Iga inimene peab päevas tegema vähemalt 0,5 tundi sporti.

Töö-ja õppimisruumides peab olema värske õhk. See aitab vältida paljude haiguste levikut. Oluline on puhtus, käte pesemine enne sööki.

 

TOIT. Toitained peavad olema värsked, kasulikud on salatid, vajalikud porgand, tomat, kurk. Hea on, kui need on Eestis kasvatatud, neid aineid omastab organism paremini. Oluline on toidu vaheldus, et organism saaks kõiki vajalikke toitaineid. Täiesti vale on süüa krõpse ja hamburgereid. Liigsöömise tagajärjel aga tekib ülekaalulisus, mis omakorda kahjustab tervist. Suur kehakaal koormab organismi. Toit ei tohi olla liiga süsivesikuterikas, söögikorrad peavad olema regulaarsed. Toitumisel peab piirama ka liigse vee ja soola tarbimist. Kasulik on rohkesti süüa puu-ja juurvilja.. Liigse kehakaalu vähendamiseks on vaja sportida, liikuda värskes õhus.

 

SPORT. Vaja on, et laps viibiks piisavalt värskes tolmuvabas õhus, hea on viibimine mere ääres. Tuleb hoiduda, et higistamise järgselt ei külmetaks, vajalikud on ilmale vastavad riided. Suvel on hea jalgrattasõit ning talvel suusatamine, uisutamine ja kelgutamine.

 

HAIGUSTE ENNETAMINE. Oluline on, et vanemad teeksid lastele õigeaegselt kaitsesüste ohtlike nakkushaiguste vältimiseks. Hoolt peab kandma hammaste eest, neid regulaarselt peale sööki ja enne magamaminemist pesema. Katkiseid hambaid peab õigeaegselt ravima.

 

KARASTAMINE. Tervislik on ujumine basseinis ja suvel võimaluse korral meres. Kui ujumise võimalused puuduvad, võib karastada end jaheda veega duši all, algul soojema veega ja siis järjest minna üle külmemale veele. Veeprotseduurid aitavad parandada enesetunnet ja tugevdavad närvikava. Samuti oleks kasulik teha hommikuvõimlemist avatud akna all, mis tugevdab organismi.

Inimese tervist ohustavad mitmesugused vigastused, hooletus hüppamisel, ettevaatamatus tulise vee või lahtise tulega, mis võivad edaspidises elus tunda anda.

 

Kõiki neid reegleid jälgides kasvab lapsest täisväärtuslik terve inimene.

 

Eva Mere Lapse tervise ABC 2002

Kook, L. Koolilapse tervis. Tln, 1979

 

Paljudel inimestel, kellel tuleb tegelda nii vaimse kui ka füüsilise tööga, tuleb nii vaimsele ja kui ka kehalisele tervishoiule pöörata võrdselt tähelepanu.

 

Vaimse tervishoiu all me mõistame kõiki neid abinõusid ja võtteid, mis tugevdavad kesknärvisüsteemi, kujundavad huvideringi, laiendavad teadmisi ning aitavad säilitada ja maksimaalselt rakendada inimese intellektuaalseid võimeid.

Vaimse tervishoiu ülesanne on hoolitseda võimalikult paremate elu- ja töötingimuste eest, et vältida kõiki kesknärvisüsteemi kasvu, arenemise ja talitluste kahjustusi.

 

Vaimne tervishoid on tihedalt seotud üldise kehalise tervishoiuga. Vaevalt suudab keegi teha pingelist vaimset tööd, kui ta tervis on häiritud. Hambavalu ei ole suur haigus, kuid ta halvab töötahet ja -võimet: näiteks vaimset tööd on hambavaluga peaaegu võimatu teha. Nii on ka kõigi teiste kehaliste häiretega. Seetõttu ongi vaimse tervishoiu esmane nõue hoolitseda kehalise tervise eest. "Terves kehas terve vaim," ütlesid juba vanad roomlased.

 

Peatumata siin pikemalt isikliku hügieeni, organismi karastamise, kehakultuuri ja spordiga tegelemise, külmetustest ja nakkushaigustest hoidumise jt. üldise tervishoiu küsimuste juures, vaatleksime just seda, mida on vaja teha vaimse tervishoiu huvides. Meie vaimsed funktsioonid ja võimed on seotud peaaju suurtes poolkerades asuvate närvirakkudega. Igapäevase töö juures on suurem osa meie närvirakkudest erutusseisundis, mis koormab närvirakke. Seda koormust ei või tõsta ülemäära, sest siis kahjustuvad närvirakud. Igasugune ülepingutus on kesknärvisüsteemile väga kahjulik. Tööperioodidele peab järgnema puhkus, kus närvirakud on pidurdusseisundis, et kosuda uuteks tööperioodideks.

 

Üks selline perioodiline puhkeseisund on magamine. Rahulik ja küllaldane uni öösel tagab puhkust ja kosumist kogu organismile, eriti vajalik on see aga kesknärvisüsteemile. Täiskasvanud inimese normaalne ööpäevane unevajadus on 7-8 tundi. Seega magab inimene oma elueast maha küll ühe kolmandiku, kuid see on vajalik ülejäänud kahe kolmandiku osa jaoks.

Kestev mittepiisav magamine on kahjulik, tekitab kroonilise üleväsimuse ja inimene tunneb siis end alati roidununa ja tülpinuna. Langeb töötahe ja produktiivsus, vananemine tuleb kiiremini ning vastuvõtlikkus haigustele suureneb. Seetõttu tuleb olla tähelepanelik eriti nende töötajate töörežiimi suhtes, kellel on ajaliselt normeerimata tööpäev. Vahel juhtub, et inimesed saavad öösel magada ainult 4-6 tundi. Kui see nii kestab kuude viisi, siis on paratamatu, et nad ei suuda pikemat aega püsida pidevalt tööprotsessis.

Uneaeg peab olema igal töötajal küllaldane, seda ei tohi ka raisata lõbustusteks. Pahatihti peetakse aga mitmesuguseid pidusid just öötundidel. Kui nende pidudega, mis toimuvad normaalse magamise ajal, kaasneb alkoholi tarvitamine, on organismile, eriti aga närvisüsteemile tekkiv kahju mitmekordne. Ühe magamata või osaliselt magatud öö tagajärgi võib tunda veel mitu päeva, kuigi vahepealsetel öödel on juba piisavalt magatud. Muidugi ei saa pidada kõiki ühekordseid või harvu unerežiimi rikkumisi veel tervisele üldiselt ohtlikuks, kuid mida vähem on kõrvalekaldumisi normaalsest unerežiimist, seda parem on meie igapäevane enesetunne ja töövõime.

 

Hea enesetunde säilitamiseks on suur tähtsus ka korrapärasel söömisel. Söögiaegadest on vaja võimalikult täpselt kinni pidada. Seejuures hommikusöök ei või piirduda ainult tassi kohvi ja mõne suutäie võileivaga, nagu nii mõnedki aja- või isupuudusel sageli teevad. Hommikul tuleb süüa võrdlemisi rohkesti, sest hommikusöök annab jõutagavara päevaseks tööks, ka toimub seedimine pärast öist pikka vaheaega ja puhkust, kui magu ja sooled on tühjad, kõige paremini. Kui hommikul korralikult, kõht täis süüa, saab ka peaaju küllaldaselt toitu ja energiat ning see mõjub positiivselt päevasele kutsetööle. Kuidas kujunevad lõuna- ja õhtusöögi ajad, oleneb peamiselt töö iseloomust. Oluline on aga vältida söömist vahetult enne magamaheitmist, sest siis takistab seedetegevus rahulikku und. Õhtueinet tuleb süüa 2-3 tundi enne magamaheitmist, vastasel korral, s. t. täis kõhuga magama heites, võivad tekkida piinavad ja ängistavad unenäod.

Peaaju talitluse normaalset kulgemist kahjustab nii ala- kui ületoitumine. Liigsöömine ei õigusta end. Seda oleme kõik kogenud, et paari tunni kestel pärast liiga rikkalikku sööki vaimne töö on loid ja inimene on unine. Liiga suur toiduhulk põhjustab seedeelundite ülekoormamist, nendesse voolava vere hulk suureneb tunduvalt, mis omakorda põhjustab peaaju verevarustuse vähenemist. Väheveresus peaajus ongi peaaju töövõime langetaja. Täis kõhuga ei või minna kuuma sauna või vanni, kuna seal meie peaaju veresooned laienevad, mis aju väheveresuse teeb veelgi teravamaks ja võib tekkida minestus.

 

Üks inimeste vaimset seisundit tugevasti kahjustav halb harjumus, mida meil praegu veel nii linnas kui ka maal palju esineb, on alkoholi liigtarvitamine. Alkohol on eeskätt närvisüsteemi mürk ja selle sage ning rohke tarvitamine põhjustab püsivaid kahjustusi inimese kesknärvisüsteemi talitluses. Kui alkoholi tarvitamine piirduks koosviibimistel ainult mõne traditsioonilise tervisenapsiga, ei oleks sellest vaja üldse rääkida. Paraku leidub aga meie keskel üsna palju neid, kes alkoholi tarvitavad igal võimalusel. Juuakse isegi teeklaasiga ja ainsaks eesmärgiks on seejuures purjujäämine. Sellisel kujul on alkoholi tarvitamine suur pahe, mille vastu me kogu ühiskonna huvides peame kõik võitlema, sest purjujoomine on inimese eneseväärikuse alandamine ja töövõime teadlik langetamine, toob kaasa huligaanse käitumise, mida ei vabanda mingi asjaolu. Joodikutega me kommunismi ei ehita. Nende ümber tuleb luua sallimatuse õhkkond. Eriti sallimatu tuleb olla puskari kasutajate vastu. Kui alkohol igasuguses vormis langetab meie vaimseid võimeid, siis eriti kahjulik on selles suhtes puskar, mis sisaldab mürgiseid puskariõlisid. Ükski endast veidigi lugupidav inimene ei alanda ennast selleni, et võtab vastu puskariklaasi, teistele pakkumisest rääkimata.

Siinkohal olgu märgitud, et meil ei tarvitse sugugi alati eesmärgiks seada üldist absoluutset karskust ja täielikku keeldumist alkohoolsetest jookidest, kuigi karskus iseenesest on hea eesmärk, mille saavutamine inimkonnale tooks palju kasu. Igal juhul on aga tarvis võidelda alkoholi liigtarvitamise vastu. Mitmes olukorras on aga inimestele alkoholi tarvitamine tervishoidlikust lähtepunktist absoluutselt keelatud. Rasedad ja imetavad emad kahjustavad alkoholi tarvitades peale endi eriti loodet või imikut ja paljudel juhtudel on sel viisil tekitatud lastele eeldusi vaimseteks häireteks. Alkoholi tarvitamisest tuleb kategooriliselt hoiduda ka alaealistel, sest sel ajal, kui närvisüsteem ja vaimsed võimed arenevad, avaldub alkoholi kahjustav toime eriti kiiresti.

Ühtegi tilka alkohoolseid jooke ei või lubada ka kroonilistele alkohoolikutele. Need on inimesed, kes alkoholi tarvitamise juures ei oska piiri pidada ja esimesele klaasitäiele võib järgneda mitmepäevane joomaperiood. Kroonilistele alkohoolikutele on pärast joomist omane nn. "pohmellisündroom", mille leevendamiseks vajatakse jällegi alkoholi, nn. "peaparandust". Meie kõikide ülesandeks on hoida kroonilisi alkohoolikuid eemal alkoholist, sest vastasel korral need inimesed langevad välja tööprotsessist, laostavad oma perekonda, kahjustavad kogu ühiskonda ja lõpuks hukkuvad. Tervele inimesele on järgmisel päeval pärast alkoholi tarvitamist alkohoolsed joogid vastikud. Kes aga tunneb vajadust "peaparanduse" järele, selle juures on hakanud arenema krooniline alkoholism ja nüüd on valida vaid kaks võimalust - kas absoluutne karskus ja töörõõmus elu või alkoholi kuritarvitamine ja hukkumine. Kolmandat teed ei ole, sest niipea, kui on tekkinud kalduvus kroonilisele alkoholismile, ei saa inimene enam kunagi piirduda ainult mõõduka alkoholi tarvitamisega.

Sageli hakatakse alkoholi tarvitama jõudetundidel. Harimata inimeste juures oli sellise "ajaviite" vormi kasutamine varematel aegadel teatud määral võib-olla paramatus, kuid tänapäeval võib vaba aja sisustamiseks leida hoopis paremat. Nagu teada, on alkoholi varemalt nimetatud ka "laiskade mõnuaineks". Kes tahab aga meist tänapäeva teguderohkel ajal olla logeleja? Praegu on vabade tundide sisustamiseks olemas ääretu palju tegevust, mis laiendab inimese teadmisi ja huvideringi, arendab vaimseid võimeid, toob kasu igapäevasele tööle. Ajalehed ja ajakirjad, raadio ja televiisor on pärast kolhooside ja sovhooside elektrifitseerimist maal tavaliseks, kõigile kättesaadavaks muutunud. Neist kuuleb-näeb igaüks oma huvidele vastavat. Rändkinode lai võrk annab õhtutundidel head meelelahutust. Kolhoosiklubides asuvad raamatukogud, tegutsevad isetegevusringid, peetakse loenguid aktuaalsetel teemadel.

On küllaldaselt ka teisi võimalusi vaba aja sisukaks ja kultuurseks veetmiseks. Neid võimalusi tuleb ainult kasutada, sest koos nendega arenevad ka vaimsed võimed. Töötajatele tuleb korraldada ekskursioone nii töökogemuste vahetamiseks kui ka kodumaa kaunite ja ajalooliste kohtade külastamiseks. Nende tähtsust ei saa alahinnata, sest need ei ole mitte ainult lõbusad ajaviitesõidud, vaid laiendavad silmaringi, annavad rikkalikult uusi muljeid, on heaks aktiivseks puhkuse vormiks.

Aktiivne puhkus taastab igapäevases tööprotsessis erutusseisundis olnud ajurakkude töövõimet tõhusamalt kui passiivne puhkus - täielik tegevusetus. Aktiivne puhkus nõuab meilt vabal ajal, välja arvatud vajalik magamisaeg, tegevust, mis maksimaalselt erineks meie igapäevasest tööprotsessist, oleks meile vahelduseks. Siis on erutusseisundis need närvirakud, mis ei ole seotud meie tavalise tööga ja füsioloogia seaduspärasuste kohaselt pidurdatakse intensiivsemalt, antakse maksimaalset puhkust närvirakkudele, mis olid erutusseisundis meie kutsetöö ajal. Aktiivne puhkus ei piirdu ainult tegevuse vaheldumisega, vaid laiemas mõttes kuulub siia ka uus ümbrus, uued inimesed ja kõik muu, mis erineb meie tavalisest igapäevasest elust. Seetõttu ongi turism igasugustes vormides kõige mitmekesisem aktiivse puhkuse avaldus.

Väga olulist mõju avaldab inimeste vaimsele tervisele vahekord ja läbisaamine teiste inimestega. Igasugused sõnavahetused ja pahandused rikuvad inimeste tuju ja vähendavad töötahet. Seevastu aga rahulikuna ja rõõmsana on ka raskeid töid kergem teha. Muidugi ei tähenda see, et tõsiste asjade juures tuleb ainult naljatada, kuid nalja tuleb sobival ajal teha ja mõista. Kõnekäänul "Naer on terviseks!" on küllaltki sügav ja õige tähendus. Leidub aga inimesi, kes harva naeravad, kes on alati sünged, kes näevad, kõiges ainult halba ja seetõttu on alati kõiges rahulolematud. Neil ei ole endil kerge ja ka töökaaslastele mõjuvad nad rusuvalt. Taolisi inimesi leidub sagedamini mitmesuguste sektantide seas, kes oma usureeglite järgi elades hoiduvad kõrvale ilmlikest lõbudest ja rõõmudest. Sektantluse kütkes olijaid ei või jätta nende endi hooleks, sektantluse vastu tuleb võidelda ja neid inimesi kannatlikult kollektiivi abil ümber kasvatada, et nad õpiksid hindama elu selliselt, nagu ta on. Kui meil kõikide töötajate vahel valitseb usalduslik vaba suhtlemine, kui kaastöötajatesse suhtutakse tähelepanelikult ja abivalmilt, siis on kõikidel kergem elada ja töötada. Ka üksiktalude perioodil tehti suuremaid ja kiireiseloomulisi põllutöid (sõnnikuvedu, viljakoristustööd, rehepeks jm.), kollektiivselt, talgute korras. Eriti noorematele inimestele olid talgud väga oodatud ja meelepäraseks töövormiks, kus sageli naljatades tehti kõvasti ja rohkesti tööd. Nüüd saame aga pidevalt kollektiivselt töötada ja kahtlemata see soodustab vastastikust head läbisaamist.

Kollektiivi jõud üksiku inimese moraali kujundajana on väga suur. Kollektiivi jõudu peavad arvestama ka need, kes juhivad kollektiivi. Mitmed kolhoosiesimehed on sattunud raskustesse seetõttu, et nad lootsid vaid oma initsiatiivile, püüdsid ise kõike korraldada, ei organiseerinud endile aktiivi. Sellisel juhul need esimehed rabelesid küll ennastsalgavalt ööd ja päevad läbi, kuid tulemused olid ikka kesised. Kuid kesisteks on jäänud tulemused ka nendel, kes kollektiivsust hakkasid "taotlema" viinapudeli vahendusel. Selliste kalduvustega töötaja teeb juhtival kohal suurt kõlbelist lagastustööd, laostab majandi ja varem või hiljem tuleb tal lahkuda juhtivalt kohalt.

Oskus juhtida tähendab eelkõige suurt inimväärikust ja head organiseerimisoskust, võimet tugineda moraalselt tugevale ja tervele aktiivile, kogu kollektiivile nii, et kogu töö kulgeks ladusalt ilma ülekoormuseta üksikutele. Vaimse tervise seisukohalt on väga oluline vältida kestvat vaimset ja füüsilist ülepinget. Sellest saab hoiduda korrapärase elurežiimi, puhkuse õige organiseerimise, rõõmsa meeleolu ja tööentusiasmi loomisega. Kõik see aitab pikendada eluiga ning säilitada nii füüsilist kui ka vaimset töövõimet kõrge vanaduseni.

 

 

Kuidas hoida enda ja oma kaasinimeste tervist?

 

Kui inimesel puudub kindlustunne homse päeva ees, riik ei suuda kindlustada inimese turvalisust röövlite ja huligaanide suhtes, inimesel puudub töö ja seetõttu korralik sissetulek, et tulla toime elukalliduse pideva tõusuga, sunnib tänapäev suurema osa Eesti inimesi stressiseisundisse, mis kutsub esile raskeid südamehaigusi.

Sageli oleme aga ise süüdi negatiivsete ärritajate tekitamises. Häirivalt mõjuvad südamele jõhkrus, matslus, vääritu käitumine, labasus, alatus ja muud teod, mida sa oled võimetu ära hoidma, kuid mis panevad sind tugevasti nördima.

Ka hirmutunne ei ole tähtsusetu. Erandiks on surmaoht või kannatused õige ja õilsa eesmärgi nimel, need võivad inimest vahel koguni tugevamaks muuta, mis näitab, et mitte iga negatiivne ärritaja ei põhjusta südamehaigusi.
Kõige rohkem kahjustab inimest hirm enese ja oma lähedaste pärast, teadmine, et teda ähvardab mõni jõhker ja harimatu isik, kes võib teha tõepoolest midagi halba, ehkki inimene ei ole säärast suhtumist kuidagi ära teeninud.

See kehtib ka ühiskonna ja riikide kohta, kus võib kasutada tugevama eesõigust. Ei saa erapooletult suhtuda sellesse, mis praegu toimub Kosovos. Ühest küljest toimub ebaõiglus inimeste ja isikute tasandil, teisest küljest riikide tasemel. Ei saa õigeks pidada seda, kui ühe inimese jäärapäisuse tõttu seatakse ohtu sadade tuhandete inimeste elud ja saatused. Hävitatakse inimeste poolt loodud varad, pühitakse maa pealt terved külad ja linnad ainult seepärast, et näidata oma võimu ja üleolekut ning see kõik toimub kahekümne esimese sajandi künnisel.

Kui tulla nüüd tagasi indiviidi tasemele, siis negatiivsete emotsionaalsete faktorite mõju ei kao pärast jõhkra kõneluse lõppu. See kestab veel kaua, kusjuures traumadest kurnatud närvisüsteem hüperboliseerub ja akumuleerib neid negatiivseid emotsioone. Iga solvamine, läbielatud hirm või alandus, aga ka eelpoolmainitud ebakindlus ja hirm homse päeva suhtes põhjustavad veresoonte spasmi, mille tulemuseks on kroonilise pärgarterite puudulikkuse väljakujunemine. Ja kui nüüd sellest häiritud närvisüsteemi mõjutab mõni uus negatiivne faktor, tajub inimene seda märksa teravamalt, kui asi seda võib-olla vääriks. Niisugustel juhtudel võib suhteliselt tühine ärritus kutsuda esile raske südameataki, mis lõpeb inimese surmaga.

Eriti tugevasti traumeerib inimese psüühikat niiöelda möödaminnes öeldud jämedus. Ettevaatust! Süda on ohus, kui näeme ükskõik mis kujul ilmnevat inimväärikuse solvamist.

Nõnda nagu süda tuleb hoida ka aju. Ärge risustage seda! Säästke oma ja teiste inimeste närve. Ole ja jää Inimeseks suure algustähega. Oma väärikust ei saa tõsta teise inimese solvamise või tühja klatšimisega. Leia endale alati meeldivat ajaviidet ja tegemist!

Kõige paremini aitab stressiseisundist üle saada hea nali ja naer. Ent juba keskajal tõestati, et nalja mõistmiseks peab olema soont. Hea nalja jutustamine lollile on ainult ajaraiskamine ja ega loll ka südamehaigusi põe.

Et juba vanal ajal peeti naljast lugu, tõestagu üks pala John Taylori kogumikust, mis ilmus 1603. aastal. Seltskond astus parajasti mööda tänavat, kui üks meestest lausus: „Olgem rõõmsate nägudega, sest käib ringi kuulujutt, et peale ühe oleme kõik sarvekandjad!” Kõlas naerulagin, kuid üks naine jäi mõttesse. Kodus päris mees temalt: „Mis sul viga on?” „Ah ei miskit! Pean kogu aeg aru, kes see üks küll võiks olla…”

Kassid saavad naljast aru ; )

Siin tasub lisada, et juba ajaloost tuntud Richard III ja Georg III olid suured naljamehed ja anekdootide sõbrad. Lugu võõrastemajapidajast, kes ei tahtnud majutada pika liitnimega välismaalast („Meil pole nii palju vabu tubasid!”) on pärit aga XV sajandist. Küsimus, miks kukk seisab kiredes ühel jalal (kui ta selle üles tõstab, siis kukuks ta ju ümber!) on koguni kaks sajandit varasem.

 

Naerge terviseks!

 

 

Kasutatud kirjandus:

 

H. Kadastik, arst - "Sotsialistlik Põllumajandus" 1962 nr. 15