Kuidas tekivad koopad?

 

Koopaid uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases leiduva süsinikoksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 sentimeetrit pehmet lubjakivikihti aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused.

 

Maailma suurima koobastiku käikude pikkus on umbes 500 kilomeetrit. Käigud võivad olla tohutu laiad või nii kitsad, et isegi kuueaastane laps ei mahu sealt läbi roomama.

Suurimasse teadaolevasse koopasse- Sarawaki koobassaali Borneo saarel- mahuks 800 tenniseväljakut.

Lisaks maa-alustele koobaste õõnestamisele tekitab tilkuv vesi kõikmõeldavaid moodustusi: väiksemagi fantaasia olemasolu korral võib näha orelivilesid, pärleid, liblikaid, sulavaid küünlaid ning isegi peekonilõike praetud munaga.

Tilkuvast veest väljasadestunud mineraalidest tekivad stalaktiidid, mis näevad välja nagu laes rippuvad kivist jääpurikad. Põrandale tilkuv vesi tekitab stalagmiite, mis järk-järgult kasvavad. Kui stalagmiit ja stalaktiit kohtuvad, moodustavad nad samba- sellisele protsessile võib kuluda isegi kuni 100 000 aastat.

 

 

Kasutatud kirjandus

Maailma tuhat palet: Planeet Maa

http://www.yucatantoday.com/images/destinations/loltun-caves.jpg