KLAUS MANN

                                                        1906-1949

 

 

Klaus Mann sündis 18. novembril 1906. aastal Katia ja Thomas Manni teise lapsena Münchenis. Tema lapsepõlvest ja noorusest lasevad aimu saada kaks varajast autobiograafilist kirjutist: loos „Lastenovell“ manab 20-aastane endale muinasjutulises vormis silme ette vanematekodu atmosfääri; raamatuga „Tolle aja laps“ esitas ta 25 aasta vanuselt oma esimese autobiograafia. Juba koolivihikud täitis ta lugematute lugude, luuletuste ja näidenditega. 1924. aastal ilmusid Klaus Manni esimesed artiklid ja jutustused ajalehtedes ning ajakirjades. Pool aastat töötas ta Berliinis teatrikriitikuna. Koos kihlatu Pamela Wedekindiga, vanema õe Erika ja õemehe Gustaf Gründgensiga asutas ta 1925. aastal teatriansambli, mis esitas ka tema enda näidendeid. 1925-1926 aastal tegi Klaus Mann koos Erikaga maailmareisi. Reisielamustest kirjutasid nad ühise raamatu „Ümberringi. Lõbus reisiraamat“. 1933. aastal Klaus Mann emigreerus ja viibis enamasti Amsterdamis, kus andis välja kultuurikriitilist ja poliitilist emigrantide ajakirja „Die Sammlung“, natsionaalsotsialismivastaste jõudude foorumi. 1936. aastal, samal aastal, kui ilmus „Mefisto“, võttis Klaus Mann ette loengureisi USA-sse. Pärast reporterina Hispaania kodusõjas osalemist 1938. aasta suvel lahkus ta lõplikult Euroopast ja elas sealtpeale USA-s. Alates 1940. aastast kirjutas ta peaaegu eranditult inglise keeles. Novell „Speed“ oli esimene katse uues keeles. Selle kõrval andis ta välja ajakirja „Decision“ alapealkirjaga „A Rewiew of Culture“, „et tugevdada suhteid Ameerika ja Euroopa vaimuilma vahel“. Ameerika sõduri ja korrespondendina tuli ta 1944. aastal Itaalia kaudu Saksamaale. Klaus Mann suri 22. mail 1949. aastal Cannes’is pärast surmavat annust unerohutablette. Gustaf Gründgensi adopteeritud poeg Peter Gorski saavutas 1966. aastal keelu romaani „Mefisto“ edasiseks levitamiseks SLV-s, sest peategelase kujuga „solvatakse, halvustatakse ja laimatakse Gründgensit“. 1979. aastal tõi Prantsuse režissöör Ariane Mnouchkinenoma Pariisi Théatre du Soleil’is lavale „Mefisto“ dramatiseeringu, aasta hiljem ilmus Rowohlti kirjastuses formaalselt kehtivast keelust hoolimata romaani uus väljaanne ning vähem kui kahe aastaga müüdi pool miljonit eksemplari. István Szabó „Mefisto“ ainetel vändatud film sai 1982. aastal parima välismaise filmi Oscari.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”

*Maailma kirjanikke

*EE

*www.phil-fak.uni-duesseldorf.de/.../ kmann.html