Mis on kivimid?

 

Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed, kuid tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematuses protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks.

Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Ilmastikumõjud Maa pinnal murendavad tardkivimid pidevalt väiksemateks osakesteks. Jõgede poolt merre kantud, seal settinud ja tsementeerunud kivimid on settekivimid.

Et hiiglaslikud maakooreplokid liiguvad üksteise suhtes, võivad nad tungida üksteisele peale või laskuda teise alla. Tekkiv kuumus ja tohutu rõhk muudavad tard- ja settekivimid järk-järgult moondekivimiteks.

Kivimite ringe

Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid.

Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks.

Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Mitte kõik kivimid ei tee läbi tervet ringkäigutsüklit.

Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi.

Kivimitüübid

Graniit

Graniit on heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist, päevakivist ja vähesest hulgast mineraalidest. See moodustub magma aeglasel jahtumisel maapõues. Kui ülalpool asuvad kivimid erodeeruvad, satub graniit lõpuks maapinnale. Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika  Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas.

Liivakivi

Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim. See koosneb kokkusurutud liivaosakestest. Mõnikord on liivakivi tuule poolt kauniteks looduslikeks vormideks voolitud. Muistsed egiptlased tahusid 4000 aastat tagasi liivakivist välja Suure Sfinksi. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist.

Marmor

Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim. Kui kivim satub suure kuumuse kätte ja tohutu rõhu alla, võib marmor muutuda, mille käigus üks kivim muutub hoopis teiseks. Marmor oli algselt liivakivi, settekivim, kuid muutus seejärel moondekivimiks. Üks India prints ehitas oma naisele marmorist hauapalee Taj Mahali. Eesti moondunud aluskorra kivimeis leidub väheses koguses marmorit.

 

 

Kasutatud kirjandus

Maailma tuhat palet: Planeet Maa

http://www.ut.ee/BGGM/miner/graniit.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Liivakivi

http://et.wikipedia.org/wiki/Marmor