Kivimitest lühidalt

Mis on kivimid?

Kivimid on mineraalide kogumid, mis moodustavad maakoore. Näiteks kvartsiit, marmor jne. Kivimid jagunevad tekkest lähtudes tardkivimiteks, moondekivimiteks ja settekivimiteks. Kivimid erinevad üksteisest nende ehituse, keemilise koostise ja koostismineraalide poolest.

Mis on moondekivimid?

Moondekivimid on kivimid, mis on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes. Kõrge rõhu ja temperatuuri all on kivimid ümberkristalliseerunud ja moondunud. Kivimid, millest moondekivimid on tekkinud, võivad olla tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid ise. Moondekivimitel on reeglina tekstuur suunatud, vöödiline, kihiline, kildaline või muul moel orienteerunud (direktiivne tekstuur), kuna moondekivimid on tekkinud pealesuruvate kivimite rõhu all.

Mis on settekivimid?

Settekivimid on tekkinud setete settimisel veekogude põhja, kui ka maismaale. Setted kivistuvad ära ja tekivad settekivimid. Seda nimetatakse litogeesiks. Settekivimid on tekkinud tard- ja moondekivimitest, kui ka teistest varasematest murenenud settekivimitest. Settekivimid on purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga. Nõgudes ja veekogudes settivad nad kihiliselt. Settekivimitest võib leida loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Setete kõvastumine võtab palju aega. Settekivimid on maakoore kõige pealmises osas. Keskmine settekivimite paksus maakoores on umbes 4,5km. (Näited: savi, lubjakivi, dolomiit, fosforiit)

Mis on tardkivimid?

Tardkivimid on kivimid, mis on tekkinud magma tardumisel maakoorel või maapinnal. Tardkivimeid eristatakse struktuuri ja ränidioksiidi sisalduse järgi. Tardkivimid, mille ränidioksiidi sisaldus on suur, nimetatakse happelisteks tardkivimiteks. Eristatakse ka leeliselisi tardkivimeid, mis ei sisalda kvartsi. Tardkivimite struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted. Struktuuri moodustumine tardkivimitel sõltub magma tardumiskiirusest. Seetõttu ongi sügavamal maapõues asuvate tardkivimite kristallid suuremad. (Näited tardkivimitest: vulkaaniline klaas, basalt, gabro, graniit jne.)

Kasutatud kirjandus:

http://www.ut.ee/BGGM/miner/index.html

http://www.ut.ee/BGGM/miner/kivim.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim

http://et.wikipedia.org/wiki/Settekivim

http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim

http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/geoloog.htm