KESKAEGSED MAADEAVASTAJAD

1270-1490

Keskajal võtsid paljud julged mehed ette pikki ning ohtlikke reise kaugetele maadele. Uued kontaktid aitasid edendada kaubandust ning suurendasid poliitilist mõjuvõimu.

Keskaegsed rännumehed reisisid tuhandeid kilomeetreid. Tähtsamad neist olid Marco Polo, Ibn Battuta ja Zheng He.

Esimesed keskaegsed maadeavastajad olid viikingid, kes reisisid niisugustesse kaugetesse paikadesse nagu Ameerika, Maroko ja Bagdad. Esimese kirjaliku mälestuse Kesk-Aasiast pani kirja frantsiskaani vaimulik Giovanni da Carpini, kes külastas 1245. aastal paavst Innocentius IV käsul mongoli suurkhaani. Tuntuim eurooplasest maadeavastaja oli noor veneetslane Marco Polo, kes reisis suurkhaan Hubilai õukonda Hiinas ning töötas seal palju aastaid. Pärast naasmist 1295. aastal kirjutas ta oma rännakutest väga põneva reisikirja.

Aastail 1325-1350 reisis Maroko õigusteadlane Ibn Battuta Venemaal, Kesk-Aasias, Indias, Lõuna-Hiinas ning Aafrikas. Hiina Mingi dünastia keiser Yong Luo saatis admiral Zheng He ajavahemikus 1405-1433 seitsmele merereisile. Admiral seilas Indoneesiasse, Indiasse, Pärsiasse, Mekasse ja Ida-Aafrikasse, seadis sisse diplomaatilisi suhteid ning tugevdas Hiina poliitilist mõju Aasias. Zheng He tõi oma reisidelt kaasa kingitusi keisrile, näiteks vürtse ja eksootilisi loomi.

PRINTS HENRIQUE MERESÕITJA

Henrique oli Portugali kuninga poeg. 21-aastaselt avastas ta Marokost mitmesuguseid väärtuslikke esemeid, mis sinna Lääne-Aafrika riikidest Songhaist ning Senegalist maad mööda olid toodud. Printsi hakkas huvitama nendesse riikidesse meritsi jõudmise võimalus. Nii rahastas ta 1424-1434 aastal portugali meremeeste uurimisretki Aafrika rannikule. Saavutatust julgustatuna, asutas ta Portugali Sagresi linna merekooli, et meresõitjaid uuteks avastusretkedeks välja õpetada.

Prints Henrique Meresõitja surma ajaks 1460. aastal olid portugali meresõitjad jõudnud juba tänapäeva Sierra Leoneni. Henrique’i tegevus inspireeris hilisemaid portugali meresõitjaid Ida-Aafrika rannikust edasi seilama, et leida meretee Indiasse ja Kaug-Itta. Rahvusvahelised suhted arenesid maailmas jõudsasti. Hiinlastest oleksid võinud saada esimesed maailmarändurid, kuid sealsed keisrid eelistasid elada isolatsioonis ning kaupmeeste reisimist ei kiidetud heaks. Muslimid reisisid samuti palju, kuid 1500 aastaks olid nad kaotanud soovi veelgi kaugemale liikuda. Samal ajal aga muutsid eurooplased oma senist poliitikat ning asusid uusi paiku avastama.

     *Marco Polo(1254-1324) külastas Hiinat esimest korda koos oma Venezia kaupmehest isaga. Ta jäi Hiinasse pikemaks ajaks pidama ja mängis hiljem suurkhaan Hubilai õukonnas olulist rolli. Teda saadeti mitmesuguste ülesannetega Hiina eri paigusse ning Birmasse Paganasse.

Marco Polo oli Veneziast ära 25 aastat. Tema maismaareis Hiinasse kestis neli aastat, tagasi sõitis ta merd mööda Hiinast Pärsiasse, edasi rändas ta maitsi ning kogu reis võttis aega kolm aastat. Hiinas elades töötas ta ühe provintsi kubernerina ja suurkhaani saadikuna. Khaan võttis oma õukonda vastu palju välismaalasi, tema jaoks olid eurooplased väga ebetavalised ja eksootilised külalised.