Kehakeel

Sissejuhatus

Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist.

Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”.

Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.

Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.

Põhilised suhtlemisžestid ja nende päritolu

Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades.

On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud.

Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud.

Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis “pea suu, mokk maha!” Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina.

Isiklik ala

Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit:

Intiimne vöönd (15-46 cm) – Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi.

Isiklik vöönd (46-120 cm) – Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides.

Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) – Kõrvaliste inimestega suheldes.

Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) – Suurema inimrühmaga suheldes.

Intiimsesse vööndi tungivad tavaliselt kas lähedased sugulased, sõbrad või inimesed, kes soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma.

Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid.

Peopesad

Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit:

Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa – armuandi paluva kerjuse liigutus

Allapoole pööratud peopesa – tagasihoidev ja rahustav žest.

Avameelne inimene sirutab teiega vesteldes oma käed ettepoole ning jätab peopesad avatuks. Inimene, kelle peopesad on avatud, valetab vähem. Samuti saame sel kombel teisi inimesi mõjutada vähem valetama, kuna meie avatud peopesad innustavad partnerit meisse siiralt suhtuma.

Käte ja jalalabade liigutused

Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega. Mida kiirem hõõrumine, seda paremaid tulemusi inimene ootab. Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet. Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest, siis püüame varjata oma tegelikku seisundit. Rinnal ristatud harali pöialdega käed tähendavad eitavat suhtumist või kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist.

Näo puudutamine

Pettusest märkuandvate žestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda žesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist.

Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine.

Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel.

Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada.

Kui inimene on sügavad masenduses, paneb ta oma sõrmed suhu. See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. Sellist liigutust vestluskaaslase puhul märgates, tuleb talle kindlasti tuge pakkuda.

Käsi põse ja lõua toeks

Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid:

Igavus – Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.

Hinnangu andmine – Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal, on ta hindavas asendis. Mida kauem inimene selles poosis püsib, seda kriitilisem on tema hinnang. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast.

Lõua silitamine – Inimele püüab jõuda otsusele.

Liigutused otsuste tegemisel – Prille kandev inimene ei tarvitse otsuse langetamisel lõuga silitada, selle asemel võtab ta prillid eest ning pistab sangaotsa endale suhu. On tõenäoline, et kui inimesel palutakse öelda oma arvamus või otsus ning kui ta pole endas kindel, siis ta pistab suhu pastaka- või sõrmeotsa. Suus olev ese võimaldab vastamist mingil määral edasi lükata.

Käed kui tõkked

Ristates käed rinnale, tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu.

Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema käed ristiasendist lahti harutada. Talle võib näiteks ulatada mingisuguse eseme. Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub.

Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas, siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt.

Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni

Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad.

Muud asendid ja liigutused

Toolil ratsa istuvad mehed on juhtijad ja egoistid. Seljatugi kaitseb neid teiste ründavate suhtumiste eest.

Olematute ebemete noppimine rõivastelt võib tähendada seda, et inimene ei julge oma arvamust välja öelda ning püüab teemat tõrjuda.

Meie peal on kolm põhiasendit:

Otse – erapooletust väljendav, pea teeb vaikseid noogutusi.

Küljele kaldus – huvi millegi vastu

Ette kallutatud pea – eitav suhtumine

.Kuklale asetatud kätega inimene peab end teistest paremaks.

Oma sõjakust väljendame käsi puusa pannes. Selle poosi võtab sisse inimene, kes on valmis oma eesmärke saavutama.

Signaalid silmadega

Silmad on meie hinge peegel. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku.

Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi.

Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda.

Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni.

Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk.

Peegelpilt

Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama.

Kokkuvõte

Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik – kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid.

Referaat on koostatud http://www.cs.ut.ee/~karinr/KEHAK.html põhjal.