Kuidas tekivad kanjonid?

 

Suur kanjon kannab õigusega seesugust nime: see on 445 kilomeetrit pikk, 1,6 kilomeetrit sügav ja 30 kilomeetrit lai, seega suurim kanjon Maal. Selline maastik hakkas moodustuma umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Vaikse ookeani laam põrkas vastu Põhja-Ameerika laama ja sukeldus selle alla. Sedamööda kuidas Kaljumäestik kerkis, muutus Colorado jõe vool aina tormakamaks ja varsti oli jõgi uuristanud sängi, millest kujunes kanjon.

Tänapäevastel kanjonikülastajatel on võimalik saada ülevaade peaaegu poolest maakera geoloogilisest ajaloost. Uuristav jõevool on paljandanud kivimikihid, mis ulatuvad 1,7 miljardi aasta vanustest  (st kanjoni allosast) kuni 225 miljoni aasta vanuste kihtideni ülaosas. Kivimid jutustavadki meile, et kunagi oli siin soe madal ookean, mis nüüd on muutunud viljatuks, kuivaks kõrbeks. Praegune Suure kanjoni (Grand Canyoni) rahvuspark Arizonas on koduks ka indiaanlastele, havasupaidele. Rahvusparki jääb ka juga, millel arvatakse olevat raviomadus.

Suur Kanjon on üks maailma kaunimaid kohti. Seal käib igal aastal rohkem kui 5 miljonit inimest.

 

 

Kasutatud kirjandus

1. Maailma tuhat palet: Planeet Maa
2. http://www.thecanyon.com/
3. http://www.discovergrandcanyon.com/gallery/dramatic%20view.jpg