Kaelkirjakud

 

Nimetus: kaelkirjak

Liikide arv: 1

Sugukond: Giraffidae

Selts: Artiodactyla

Õla kõrgus: 250-370 cm

Täiskasvanu kaal: 550-1930 kg

Levik: Aafrika (Sahara kõrbest lõuna pool)

Elupaik: savann

Toit: puulehed, värsked võrsed

Ühiskondlik struktuur: pererühmad või suured karjad

Tiinus: 15 kuud

Poegi tiinuse kohta:  1, väga harva 2

Sünnikaal: 47-70 kg

Eluiga: looduses 26 aastat, tehistingimustes 36 aastat

Säilimise staatus: Lääne-Aafrikas väga ohustatud, Ida-Aafrikas ikka veel tavaline’

Häälitsused: nohisemine ja huilgamine

 

Kaelkirjakud on meie ajal elavatest maismaaloomadest kõige kõrgemad loomad. Isaste kasv on tavaliselt ligi 5 meetrit. Kõrgeim mõõdetud kaelkirjak on olnud 5,8 meetri kõrgune. Sõna „giraffe“, mis tähendab kaelkirjakut, on tulnud araabiakeelsest sõnast, mis tähendab „see, kes käib kiiresti“. Kuna kaelkirjakute sammud on ligi 4, 5 meetri pikkused, tuleks meil joosta, et nendega koos jalutamas käia.

Pikk kael lubab kaelkirjakutel kätte saada puuladvalehti. Mõnes Aafrika piirkonnas on puud sellise nosimise tagajärjel lamedaks pöetud. Oma kaela kasutavad kaelkirjakud ka relvana, virutades vaenlasele kaelaga nagu golfikepiga. Kuid üldiselt eelistavad need malbed „elavad tornid“ võitlust vältida. Tänu oma kasvule ja heale nägemisele, märkavad kaelkirjakud ohtu kilomeetrite kauguselt. Loomad suudavad mitu nädalat joomata olla, vältides joogikohti, kus varitsevad kiskjad.

Huvitavat

• Täiskasvanud kaelkirjak sööb päevas 60 kilo lehti ja võrseid, mis vastab kolmandikule tema kaalust.
• Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib „sarvedega“. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.
• Kaelkirjak suudab tappa lõvi ainsa jalahoobiga.

 

 

 

Kasutatud kirjandus

1. Maailma tuhat palet: Imetajad
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak
3. http://www.sacrs.org.za/ecm21/gallery/giraffe-01300813b.jpg