Kadripäev
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis
tagas karjaõnne. Kadripäeval kogutakse maskeerituna andeid. Kadripäeva on
seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste vastuvõtuga
täisealiste hulka.
Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole
vaatamata on nad riietatud naisteks. Kadrisantide maskid pole jõulised vaid
pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Enamasti olid kogu kadride riietus: sukad,
kleidid, sallid, kübarad ja kindad valget värvi.
Kadripere
Kõige tähtsam kadriperest oli kadriema või kadrinoorik. Ülejäänud
kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi. Kadriemal oli tihti süles
*kadrititt*, eriline kaltsudest vms valmistatud nukk, kes külas pissis
(viljakusega seotud tava) ja keda sai etendustel osavasti kasutada. Kadriperega
võis liituda ka loomamaskis tegelasi. Levinud olid haned.
Kärarikkus, laulu-ja pillimäng kuulub mardi-ja kadripäeva juurde, kuigi
kadrisantide muusika, laulud ja vigurid ei olnud nii kärarikkad kui martidel.
Kadrirituaal koosneb:
1. maskeerimisest
2. tuppatuleku tseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauludega luba.
3. pererahva usutlemisest ja tubasest
etendusest kuhu kuuluvad veel laulud, tantsud, viljaviskamine või vee pritsimine, andideküsimine,
tänulaul ja hüvastijätulaul.
Kadriandideks anti söögikraami: vorsti, käkki, ube-herneid, pähkleid,
karaskeid ja liha. Mulgimaal anti isegi kukki-kanu. Annetati ka villu, linu ja
villaseid esemeid.
Praegu pakutakse ka magusat, kommi, õunu ja ka raha.
Kõpu kadrilaul
Laske sisse kadrisandid, katri, katri,
kadri
tulnud kaugeelta, katri ja katri,
kadri
küined külmetavad, katri ja kadri
kadri
varvad valutavad, kadri ja kadri.
Lõõtsuga lõke tubajasse, katri ja kadri.