Kadripäev

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäeval kogutakse maskeerituna andeid. Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka.

Maskeerimine

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on nad riietatud naisteks. Kadrisantide maskid pole jõulised vaid pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Enamasti olid kogu kadride riietus: sukad, kleidid, sallid, kübarad ja kindad valget värvi.

Kadripere

Kõige tähtsam kadriperest oli kadriema või kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi. Kadriemal oli tihti süles

*kadrititt*, eriline kaltsudest vms valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etendustel osavasti kasutada. Kadriperega võis liituda ka loomamaskis tegelasi. Levinud olid haned.

Kadrirituaal

Kärarikkus, laulu-ja pillimäng kuulub mardi-ja kadripäeva juurde, kuigi kadrisantide muusika, laulud ja vigurid ei olnud nii kärarikkad kui martidel.

Kadrirituaal koosneb:

1. maskeerimisest

2. tuppatuleku tseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauludega luba.

3. pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest kuhu kuuluvad veel laulud, tantsud, viljaviskamine või vee pritsimine, andideküsimine, tänulaul ja hüvastijätulaul.

Kadriannid

Kadriandideks anti söögikraami: vorsti, käkki, ube-herneid, pähkleid, karaskeid ja liha. Mulgimaal anti isegi kukki-kanu. Annetati ka villu, linu ja villaseid esemeid.

Praegu pakutakse ka magusat, kommi, õunu ja ka raha.

Kõpu kadrilaul

Laske sisse kadrisandid, katri, katri,

kadri tulnud kaugeelta, katri ja katri,

kadri küined külmetavad, katri ja kadri

kadri varvad valutavad, kadri ja kadri.

Lõõtsuga lõke tubajasse, katri ja kadri.

http://www.parstivald.ee/omavald/omavald71.pdf