Jõed
Kui vesi voolab alla kõrgematelt aladelt ja uuristab kivimisse sängi, tekib jõgi. Jõge toidavad veega sulavad liustikud, järved ja mägiallikad. Jõed kujundavad oma vooluga maastikku: vesi uhub pinnast ära ja pikapeale tekivad sügavad orud. Mõned jõed voolavad sügaval maa all, seal uhuvad nad aeglaselt ära lubjakivimid ja moodustavad koopaid.
Jõed on tähtsad veeallikad ja olulised liiklusteed, seepärast asubki palju suuri linnu jõgede ääres.
Enamik jõgesid saab alguse kõrgemal mägedes sadanud vihmast ja lumest. Jõgede lähteks võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi.
Ükskõik milline jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki „uuristavad hambad“, mis purevad terveid orgusid, kanjoneid, loovad joaastanguid.
Mississippi on heaks näiteks ühest suurest jõest. Oma lähtest peale, milleks on järv Põhja-Minnesotas, hakkab Mississippi moodustama oma vesikonda, mille suuruseks kujuneb lõpuks 3,25 miljonit ruutkilomeetrit ehk ligi 40% Ameerika Ühendriikide kogupindalast. Igal aastal kannab jõgi minema 600 miljonit tonni setteid. Kaugel allavoolu, jõesuudmes, hargneb jõgi paljudeks harudeks, mis viivad lõpuks selle mudase kandami Mehhiko lahte.
Ülemjooks
See on jõe alguslõik, kus jõgi alles kogub vihmadest või lume ja jää sulamisest vett. Ülemjooksul on veel vähe vett, kuid vool võib olla kiire, kui jõepõhjas on suuri kallakuid.
Keskjooks
Jõevool rahuneb; tänu lisajõgedele aga vooluhulk kasvab. Tihti rajatakse just keskjooksule paisjärvi, et koguda vett kunstlikuks niisutuseks või ehitada elektrijaamu.
Alamjooks
See on jõe lõpuosa, kus veevool on rahulik ja rikkalik. Mõnikord tekivad suured looked-meandrid. Jõgi otsib sel moel teed mere poole. Paika, kus jõgi merre või järve suubub, kutsutakse suudmeks. Kui meri on madal ja jõgi toob kaasa palju setteid, võib seal kujuneda delta.
Jõgede kasutamine
Suurtel jõgedel, mis voolavad läbi mitme riigi ja on laevatatavad, veetakse kaupa. Mõnele jõele on rajatud paisud, mis paisutava vett ja hoiavad seda veehoidlates. Selle veega varustatakse linnu, niisutatakse põlde ning hüdroelektrijaamades tarvitatakse seda elektri tootmiseks. Jõgedest püütakse ka kalu, kuid reostus vähendab kalavarusid.
Maailma pikimad jõed
Kasutatud kirjandus