Jääkaru

 

Üldist

 

Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m.

Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m.

Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai.

Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg.

Suguküps: 3-5.aastaselt.

Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni.

Tiinuse kestvus: 195-265 päeva.

Poegade arv: tavaliselt 2.

Harjumispärane eluviis: elavad eraldi.

Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik.

Eluiga: 15-18 aastat.

Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad.

 

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          

 

 

Selts: kiskjalised

Sugukond: karulased

Perekond ja liik: thalarctos maritimus

 

Toitumine ja jahipidamine

Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga.

Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks.

Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.

Jääkaru kasutab oma küüniseid saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks.

Harjumused

Jääkarud veedavad suurema osa aastast rüsijää ja lahvanduste piirkonnas.

Kõige meelsamini viibivad nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda.

Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta vältel. Toidu otsimisega tegelevad nii päeval kui öösel.

Jääkarud on suurepärased ujujad, vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Ujumiseks kasutavad esikäppi ning võivad ujuda kiirusega 10 kilomeetrit tunnis.

Nad sukelduvad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Veest välja tulles raputavad otsekohe kasuka kuivaks.

Hämmastav:

*Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust.

*Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata.

*Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 kilomeetrit tunnis.

*Jääkarud võivad loomakorjuse lõhna ära tunda ka 30 kilomeetri kauguselt.

Kuidas hoiavad jääkarud sooja?

Nagu kõik imetajad, on ka jääkarud püsisoojased loomad. Nende kehatemperatuur on ikka samasugune, olgu õhk ja vesi nende ümber kuum või külm. Enamik imetajaid on karvadega kaetud. Jääkarudel on väga tihe karvastik kaitseks Arktika jäise külma vastu. Talvel varjuvad nad pealegi pesakoopas või lumme kaevatud urus.

Miks on jääkaru valge?

Jääkaru valge karvakasukas on ühtaegu nii sooja hoidmiseks kui ka varjevärvuseks lumel, kus ta jahib saakloomi. Tegelikult on kogu keha hästi kohastunud eluks arktilises keskkonnas. Jääkaru laiad käpad võimaldavad liikuda lumel ning talitlevad ujumisel laiade mõladena.

 

Kasutatud kirjandus:

 

1)     „Loomad eri mandritel”

2)     „Looduse kutse”

3)     „Loomariigis”

http://www.pildid.ee/albums/userspics/10006/jaakaru.jpg