Isa - parim
sõber
Minu parim sõber on mu isa. Ta
on alati olnud olemas. Mil iganes ma teda ei vajaks. Saan talle kõigest
rääkida, mida tahan. Isa oskab hästi saladusi pidada ning alati on tal mulle
mõni hea soovitus anda. Ma ei kujutaks ette elu ilma isata.
Me oleme isaga nagu kaks maailma
parimat semu. Meile meeldib koos olla, matkata, õppida, kalal käia ja palju
muudki. Igal nädalal teeme me koos midagi põnevat. Nädala sees me suuremaid
asju ette ei võta, mina käin koolis ning isa tööl. Kuid see-eest on
nädalavahetused lausa imetoredad.
Eelmisel nädalavahetusel käisime
me kalal. Mulle meeldib isaga kalal käia. Isa viitsib seal nii kaua olla, kuni
minagi enda ämbri kalu täis saan. Eelmisel nädalavahetusel läksime juba
hommikul kell 10.00 jõe juurde ja koju jõudsime alles õhtul 21.00. Oleksime
juba varemgi koju läinud, aga minu ämber ei tahtnud kuidagi täis saada. Ma ei
mõista, kuidas isa kalapüüdmises nii osav on. Tema ämber oli juba lõunaks täis,
kuid minu pange põhjas vingerdas siis vaid üks pisike kalake.
Tegelikult oleks me veelgi kauem
kalal olnud, aga isa tegi sohki. Vahepeal, kui mina seljaga tema poole olin,
pani ta enda püütud kala salaja minu ämbrisse. Ma tegin näo, nagu poleks seda
märganud. Nägin küll, et ta sobi tegi, aga ma ei tahtnud ta „lõbu” ära rikkuda.
Täpselt samamoodi oli ka
möödunud sügisel seenel käies. Olime juba terve päeva metsas ringi tammunud,
isa täis korviga, mina tühjaga. Lõpuks hakkas isal minust kahju ja „salaja”
poetas ta mitu seent minu korvi.
See on isast nii kena, et ta ei
taha mind kurvana näha. Talle meeldib, kui mu sinakad silmad õnnest läigivad ja
suunurgad põskedeni ulatuvad.
Minu suurim rõõm on see, kui mu
isa on õnnelik. Kui tema on kurb, muutun minagi morniks ja mõtlikuks. Teeksin
kõik selleks, et isa ei oleks iial tujust ära. Kes ikka tahaks näha enda sõpra
kurvana.
Õnneks ei ole isa kuigi tihti
kurva tujuga, kuid seda on siiski ette tulnud. Aga see on vägagi
enesestmõistetav, et inimesed ei saa alati õnnelikud olla.
Ma mäletan hästi üht talvist
päeva, kui isa tuli töölt koju ja oli väga tujust ära. Tal olid mingid
probleemid seoses tööga. Mõtlesin algul päris pikalt, kas lähen ja pärin kõik
täpselt järgi või lasen isal puhata. Otsustasin temaga rääkima minna. Isa oli
väga tusane, kuid ta murelik olek taandus, kui ma tema probleemide vastu huvi
üles näitasin. Päev lõppes sellega, et mängisime lõpuks isaga mitu tundi
järjest. Olin väga õnnelik, et sain olla kasulik ja isa mured tahaplaanile
lükkasin.
Järgmisel hommikul oli isa tuju
nii hea, et ta suutis probleeme teise pilguga vaadata ja need tundusid hoopis
kergesti lahendatavad.
Nii hea, kui sul on olemas
sõber, kes muudab su tuju heaks ja tore, kui sa oskad ise selline sõber olla.
Sõprus on väga tugev side, mis ei kao iial kuhugi. Olen õnnelik, et minul on
selline sõber, kes on parima sõbra musternäidiseks, - minu isa.