IRBIS ehk LUMELEOPARD

(Panthera uncia)

Lühitutvustus

Irbis ehk lumeleopard on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad, seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid.

Irbis elab kõrgetes mägedes, muuhulgas ka mõningates Himaalaja mäestiku piirkondades. Allpool piirduvad tema areaali alad reeglina metsapiiriiga. Seda kiskjat püütakse rahvusvahelisest kaitsest hoolimata tema kauni karusnaha tõttu.

Keskkond

Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid rododendronimetsi ning metsa piirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe. Tihe, kauni värvusega karvastik kaitseb irbist palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast padjakesed, tänu millele on ta võimeline lund mööda jooksma nagu lumelaual ning mitte sisse vajuma.

Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid isoleerivad irbise ka hõredas mäestikuõhus ülekuumenevast kaljupinnast.

Paljunemine

Irbiste innaaeg langeb talve lõppu. Emasloomal võib jooksuaeg olla kaks korda: esimesel korral nädal aega, ent kui ta selle aja jooksul ei viljastu, siis see kordub ning kestab siis tervelt 70 päeva. Emasloom otsib kõrvalise koha, kuhu ta kaljulõhesse pesa ehitab ning selle omaenese karvaga vooderdab. Sünnitus leiab aset 14-nädalase tiinuse järel ning korraga sünnib 1-5 poega. Irbise pojad on tunduvalt tumedama värvusega kui nende ema ning esimesel nädalal ka pimedad.

Alles 10. elupäeval hakkavad nad kohmakalt roomama. Pojad hakkavad jooksma ning tahket toitu sööma alles kahe kuu vanustena, ent ema imetab neid kogu aeg edasi. Pojad veedavad emaga koos terve aasta.

Toitumine

Piirkondades, kus lumeleopard elab - raskesti ligipääsetavatel aladel, on vähe loomi, kes võiksid tema saagiks langeda. Seetõttu suundub irbis, keda ka lumeleopardiks kutsutakse, jahti pidama üksinda. Tema saagiks langevad mägikitsed ja -lambad, kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taapirid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde.

Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile lähedale ning hüppab talle turja. Ta on võimeline hüppama 15 meetri kaugusele. Ta hüppab ka selleks, et ligipääsmatule kaljunukile pääseda, kus on mugav põõnata või saaki valvata. Nagu enamik lihatoidulisi loomi, alustab lumeleopard saagi söömist tagakehast. Kõigepealt kisub ta lõhki ohvri kõhuõõne, sööb sisikonna ära ja alles siis hakkab liha sööma.

Irbis ja inimene

Irbis on tänapäeval väga haruldane loom. Kallihinnalise karusnaha pärast on tapetud liiga palju isendeid.

1952. aastast alates on ta range kaitse all Indias ning endise Nõukogu Liidu territooriumidel. Washingtoni Konventsiooni keelust hoolimata võib Aasia karusnahaturgudel ka praegu irbisenahku müügil kohata. Lumeleopardid ei sigi vangistuses nii hästi nagu lõvid ja tiigrid. Kui see kaunis kiskja tahab ellu jääda, on vaja kiiresti tarvitusele võtta efektiivsed meetmed tema kaitsmiseks. Kui tema tapmise üle kontrolli ei tõhustata, kaob irbis maamunalt hoopiski.

Irbise iseloomulikud tunnused

Talvekarvastik: Tähnid irbise karvastikus asetsevad ribadena. Need on ovaalsed, hallikasmustad helehallil, vahel ka kollakal taustal, mis talvel heledamaks muutub.

Pea: Kõrgel paiknevad silmad võimaldavad irbisel oma varjupaigast saaklooma märgata.

Tagajalad: Hästi jämedad, võimaldavad irbisel saaki rünnates sooritada 15 m hüppeid.

Käpad: Tihedast karvast padjakesed kaitsevad irbist kuuma ja külma eest.

Kas teadsid, et …

Teiste kaslaste sugukonna liikmetega võrreldes on irbisel kehaga võrreldes hästi pikk saba.
Irbiseid ohustab mitte ainult küttimine. Inimene on suurel määral vähendanud nende loomade arvukust, kellele irbis jahti peab.
Irbis on tavaliselt leopardist veidi väiksem, ent tänu oma tihedale karvale näeb ta võimsam välja, kui ta tegelikult on.

Põhiandmed

Selts: Kiskjalised

Sugukond: Kaslased

Perekond ja liik: Panthera uncia

SUURUS

Pikkus: 120-150 cm.

Saba pikkus: Kuni 100 cm.

Kaal: 25-75 kg.

PALJUNEMINE

Innaaeg: Talve lõpul, emasel on jooksuaeg 2 korda aastas.

Tiinuse kestus: 98-103 päeva.

Poegade arv: 2-5.

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Erak, igal lumeleopardil on oma individuaalne territoorium.

Toitumine: Mägikitsed ja -lambad, hirved, metssead, pisiimetajad ja linnud.

Eluea pikkus: Vangistuses 20 aastat.

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Lumeleopard kuulub suurte kaslaste alamsugukonda.

ESINEMINE

Irbis elutseb Aasia mägistes osades - Afganistanist Hiina lääneosani, Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias.

KAITSE

Irbis on kantud Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (ICUN) nimekirja, samuti on ta kaitstud Washingtoni Konventsiooni (CITES) sätetega. Tema küttimine on küll rangelt keelatud, ent hind ta naha eest on nii kõrge, et salakütid tapavad teda endistviisi.

Kasutatud kirjandus:

Kogumik „Loomariigis”
http://www.hot.ee/elmo/1999/m/m163.html
„Laste looduseentsüklopeedia” lk 83
„Loomade elu” lk 6
„Illustreeritud lasteentsüklopeedia” lk 306, 320
EE nr 5 lk 657

Piltide allikad: