Inimene
Sissejuhatus
Inimene kujutab
endast keerulist kogumit luudest ja lihastest, verest ja elunditest, mõtetest
tunnetest ja teadmistest. Kõike seda juhib aju, mis on taibukam, kui ühelgi
muul loomal. Ja on tõesti hämmastav, et kogu see kompleks saab alguse
ühestainsast rakust – viljastatud munarakust. Kuid see rakk ei olegi nii
lihtne. Tema keskusesse – tuuma – on pakitud kõik, mida on vaja inimkeha
valmistamiseks. Ja kui kehale on alus pandud, siis võtab veel aastaid, kuni see
kasvab ja areneb täpselt häälestatud lihast ja verest masinaks, mis võib
loogiliselt mõelda ja liikuda sinna, kuhu aju käsib. Ükskõik, kas sa jalutad
või viskad võimlemismatil hundiratast, ikka võimaldab aju sul hoida tasakaalu
ja võtta täpselt õige asend. Ta analüüsib pidevat informatsioonivoolu, mis tuleb
sinu silmadelt, suult, ninalt, kõrvadelt ja nahalt. Seejärel lendavad su ajust
piki närviteid lihastele käsud, mida need peavad tegema. Su süda lööb. Sa
hingad. Sa pilgutad silmi. Sa neelatad. Sa teed täiusliku tagurpidisalto.
Luud
Skeleti kõige pikem
luu on reieluu ja see ulatub põlvest puusani. Samuti on see ka kõige raskem ja
tugevam luu. See on tavaliselt 37-45cm pikk ja moodustab inimesest veerandi terve keha pikkusest.
Kõige väiksemad luud on leitud kõrvast ja neid on seal kolm. 0,5cm pikkust luud
ehk samuti ka kõige väiksemat nimetatakse jaluseks.Sinu luude pikkusest sõltub,
kui pikk sa oled. Pikkadel inimestel on pikad luud, lühikeste inimeste luud on
lühemad. Sinu kasvamist reguleerivad peamiselt su veres olevad keemilised
ained, mida nimetatakse hormoonideks. Mõnikord hormoonid ei tööta nii nagu vaja
ning panevad lapse luud kasvama, kas liiga kiiresti või aeglaselt. See võib
muuta inimese ebatavaliselt pikaks või lühikeseks. Teadaolevalt pikim inimene,
ameeriklane Robert Wadlow, oli 2,7m pikk ja kaalus 198 kg. Üks lühimatest ja
kindlasti kergeim inimene oli Lucia Zarate nimeline mehhiklanna. Ta oli
17-aastaselt 66cm pikk ja kaalus 2,1 kg.Sinu luustik ehk skelett on midagi
palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad
puul, moodustab ta kandva sõrestiku su keha jaoks. Sinu skelett määrab
kehakuju, kannab su keharaskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et sa saad
liikuda. Ta on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid – nagu süda,
kopsud ja aju – ning samal ajal piisavalt kerge, lastes sul hüpata ronida ja
ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500kg ruutsentimeetri kohta.
Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub
9-20kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja
lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade
liitumine kestab kuni 30. eluaastani.
Pealuu
Oma pealuus ehk
koljut sõrmedega katsudes tundub sulle, et see on üksainus suur luu. Tegelikult
koosneb kolju 28-st lust. Nende luude sakilised servad ühenduvad omavahel
samamoodi nagu puzzle tükkide servad. Luudevahelisi ühenduskohti nimetatakse
õmblusteks. Kuigi õmblusi vaadates jääb mulje, et nendes kohtades on mõrad,
muudavad nad pealuu hoopis tugevamaks. Kui sa oma pea ära lööd, siis õmblused
vetruvad pisut ja vähendavad nii löögi mõju. Teadlased jagavad kolju kolmeks
suureks osaks: ajukolju (ümar osa, mis ümbritseb aju), näokolju ja alalõualuu.
Ajukolju koosneb kaheksast luuplaadist, mis moodustavad ühtlase, kaitsva kera.
Näokolju koosneb kolmeteistkümnest luust. Mõnes kohas on luude sees kitsad avad
veresoonte jaoks, neid nimetatakse mulkudeks. Kummaski kõrvas on veel kolm
luukest, mis aitavad sul kuulda. Alalõualuu on ainus koljuluu, mis võib
liikuda, selle abil saad sa avada ja sulgeda oma suud.
Kas sa usud???
1848. aastal
valmistas 25-aastane Vermonti raudteetööline Phineas Gage ette lõhkelaengut,
mis aga enne valmimist plahvatas. Plahvatus paiskas 1m pikkuse raudkandi tema
peast läbi. Kuigi kang läks läbi otse silmakoopa alt ja purustas mitu luud, ei
kaotanud Gage teadvust ja hiljem paranes sellest vigastustest, kui mitte
arvestada vasaku silma nägemisvõime kaotust ja auke pealuus.
Ajukirurgia
tänapäeva arstide leiutis. Otsustades arheoloogide leitud eelajalooliste
koljude järgi, millel on näha suuri avasid, oskasid ajuoperatsioone teha juba
koopaelanikud. Keegi ei tea, miks nad seda teha üritasid. Võib-olla taheti nii
aidata inimesi, kel oli pealuumurd või kes kannatasid hirmsat peavalu, mida
nimetatakse migreeniks. Algul kasutasid eelajaloolised kirurgid kolju avamiseks
kivist riistu. Hiljem töötasid nad metallriistadega, nagu see Peruust pärit
pronksteramik.
Selgroog, roided ja puusaluud on kolm skeleti osa, mis annavad inimese
kerele kuju ja kaitsevad siseelundeid. Su selgroog ehk lülisammas on tugev ja
painduv, nii et sa võid end pöörata ja painutada paremale ja vasakule, ette ja
taha. Ta on ka elastne ning summutab põrutusi, kui sa käid või jooksed.
Selgroog ei ole üks luu, vaid koosneb tavaliselt 31-33 luust. Neid luid
nimetatakse selgroolülideks. Kaks kõige ülemist lüli erinevad kujult
ülejäänutest. Esimene lüli, kandelüli, kannab pead. Teadlased seda lüli atlas,
sest ühe kreeka müüdi järgi pidi titaan Atlas hoidma ülal taevavõlvi. Teist
lüli nimetatakse telglüliks. Liigesed kolju ja nende kahe lüli vahel võimaldavad
sul pead noogutada ja raputada. Roided, mis kaitsevad kopse ja südant,
kinnituvad selgroo keskmise, rinnaosa külge. Pusaluus, mis teevad võimalikuks
käimise, on ühendatud selgroo alumise osaga.
Roided
Roided, mis kaitsevad su südant ja kopse, on ümber su rinna nagu 12
paari kumeraid varbu. Taga on nad kinnitunud selgroo, ees lameda rinnaku külge.
Erandiks on alumised kaks paari, mida nimetatakse vallasroieteks, sest nad ei
ole rinnakuga ühenduses. Nii tekibki tugev ja elastne rinnakorv. Sisse – ja
väljahingamine toimub roietele kinnitunud lihaste abil: ühed lihased tõmbavad
rinnakorvi laiemaks, selle maht suureneb ja õhk voolab kopsudesse; teised
lihased tõmbavad roideid koomale, surudes õhu välja.
Ihuhädad arvutist
Kas sa veedad palju aega arvuti ees istudes? Kui see on nii, siis
hakkavad su selgroog ja randmed varsti valutama. Kuid seda võib vältida. Kui
tahad hoida oma keha tervena, siis tee aeg – ajalt puhkepause ja istu sirge
seljaga selg vastu seljatuge, hoia oma küünarliigesed ja põlved painutatult 90
kraadi ja randmed otse. Painutatud randmetes tekib suur pinge närvidele,
lihastele ja kõõlustele millest võib tekkida väga valus haigus, mida arstid
nimetavad karpaalkanali sündroomiks.
Kas sa usud???
Pikka kaela on
peetud kauniks paljudes maailma paikades, kuid vähesed lähevad selle saamiseks
nii kaugele! Myanmaris (Birmas) venitavad padaungi suguharu naised oma
kaelalülisid ja pikendavad kaela, kandes metallrõngaid. Tüdrukud alustavad
mõnest rõngast viieaastasena, lisades neid järk – järgult suremaks kasvades.
Rõngad on neil kaelas ka magamise ajal! Ühel päeval püüdsid teadlased küll neid
rõngaid ära võtta, aga peale nende äravõtmist murdis naine oma kaela!
Kujuta ette
olukorda, kus arst räägib sulle, et ainuke ravi sinu seljavalu vastu on sind
redeli külge siduda, kõrgele üles vinnata ja siis alla kukutada! Nii tehtigi ühe
õnnetu seljavalu all kannatajaga 10. sajandil. Sel ajal arvati, et kui selga
tugevasti põrutada, vajuvad kõik paigast ära läinud luud oma kohale tagasi.
Täiesti põrutav!
Imeline käsi
Oma kätega võid sa teha hämmastavalt paljut: lüüa naela seina, silitada
kassi siduda kingapaelu, vajutada nuppu, tõmmata lõuga jne. Kui sa oskad
märkide keelt, võivad su käed isegi rääkida! Kõiki neid liigutusi võimaldavad
sul teha 54 luud, neid ühendavad liigesed ja lihased sinu kätes. Käes on kolme
tüüpi luid: randmeluud, kämblaluud ja sõrmelülid. Randmeluud on väikesed,
krusakivikeste sarnased. Randmest hargnevad lehvikuna viis pikka kämblaluud,
neid võid sa katsuda käeseljal. Kämblaluude otstesse liituvad sõrmelülid. Igal
sõrmel on kolm lüli, välja arvatud pöidlal, kus neid on kaks.
Võrdlemine
Šimpanside käed on meie omadega väga sarnased, kuid on üks suur
erinevus: nende pöidlaluud ei ole nii pikad kui meil. Tänu pikkadele luudele
võib meie pöial puudutada kõikide sõrmede otsi. Sellist pöialt nimetatakse
vastanduvaks, sest ta töötab vastu teisi sõrmi ehk oponeerib neile, nii et me
saame korjata üles väikesi asju, hoida täpses haardes pliiatsit või mängunoolt.
Ühelgi teisel loomal ei ole vastanduvat pöialt.
1895. aastal avastas saksa teadlane Wilhelm Röntgen, et teatud liiki
kiirgus võib tungida läbi naha, paberi, puu ja teiste materjalide. Ta ei osanud
anda oma avastusele muud nime, kui x kiired. X tähendab sõna tundmatu. Hiljem
hakati seda kiirgust paljudes maades kutsuma röntgenkiirguseks.
Kas sa usud?
Kuigi see tundub võimatu, on arstid vahel suutnud äralõigatud sõrmi
tagasi kinnitada. Õmmeldes operatsiooni ajal kõik katkised närvid ja veresooned
väga hoolikalt kokku, teevad kirurgid võimalikuks käe täieliku paranemise. Ka
läbilõigatud luud kasvavad uuesti kokku, kui taastub vereringe.
Liigesed
Kui sa lööd palli, kõverdad sõrme, seisad kikivarvul või noogutad pead,
siis sa kasutad liigeseid. Liigesed on seal, kus luud üksteisega ühenduvad. Nad
võimaldavad sul liikuda. Mõned liigesed on hästi liikuvad, mõned väheliikuvad
ja mõned ei liigu üldse. Näiteks su puusaliiges liigub peaaegu igas suunas.
Liigesed selgroos liiguvad õige vähe. Õmblused pealuus peaaegu ei liigu.
Sitked, köietaolised sidemed hoiavad su luid liigestes koos. Sidemed lubavad
liigestel liikuda õiges suunas ega lase liikuda vales suunas. Mõne inimese
kohta on vahel arvatud, et neil on liigeseid rohkem, sest nad saavad painutada
oma sõrmi kaugele tagurpidi või väänata ebaloomulikult oma selgroogu.
Tegelikult pole kellelgi liigeseid rohkem. Inimesed, kes niimoodi liiguvad,
saavad seda teha, sest nende sidemed võivad venida rohkem, kui tavaliselt.
Imetlusväärne põlveliiges
Põlveliiges töötab peamiselt ühes suunas, nagu avanev ja sulguv
uksehing; sisse- ja väljapoole saab pöörata vähem ja ainult painutatud põlvega.
Kuid nende lihtsate liigutuste jaoks on arenenud keeruline liiges. Sidemed nii
liigese sees kui välispinnal hoiavad reie- ja sääreluud kindlalt koos ning
kõhred on kui padjakesed nende vahel. Eriline liigesevõie muudab pinnad
libedaks, nagu masinaõli. Kõõlused hoiavad põlveketra ehk patellat nagu kilpi liigeste
kaitseks.
Liigeste tüübid
Kõik liikuvad liigesed ei tööta ühtemoodi. Siin on mõned tuntumad
liigesetüübid: Sadulliiges, mis ühendab su pöialt randmega, on kujult sarnane
hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas. Plokkliigesed võivad liikuda ühes
suunas, nagu avanev ja sulguv uksehing, leida võib neid põlve- ja
küünarliigeses, sõrmedes ja varvastes. Keraliiges töötab nagu arvuti joystick,
mis võib liikuda peaaegu igas suunas. Sinu reieluu kerakujuline ots sobib hästi
lohku puusaluu küljel. Ka õlaliigesed on sama tüüpi. Lameliigestes, kus
ühenduvate luude pinnad on enam vähem lamedad, saavad luud vaid veidi üksteise
peal libiseda. Neid liigeseid leidub kannas, randmes ja selgroolülide vahel.
Tehisliigesed
Inimese liigesed on väga vastupidavad. Nad töötavad häireteta palju
pikemat aega, kui paljude masinate liikuvad osad. Kuid mõnikord kuluvad ka
liigesed ära, eriti siis, kui kahjustab haigus, mida nimetatakse artriidiks.
Kui kellelgi on artriit, siis on tema liigesed kanged, paistes ja valusad. Lõpuks
võivad sellised liigesed laguneda. Kui asi on juba nii halb, panevad arstid
katkise liigese asemele terasest ja plastikust tehtud liigese ehk
liigeseproteesi. Kirurgid eemaldavad haige liigese ja kinnitavad luude külge
proteesi, mis töötab peaaegu samahästi, kui terve liiges. Inimesed, kelle puus-
või põlveliigese artriit oli sandiks teinud, saavad tehisliigeste abil uuesti
kõndida. On olemas ka õla-, küünar-, randme- ja hüppeliigeste proteesid.
Kas „raksumine“ liigestes on
halb?
Kui inimesed „ragistavad“ oma sõrmenukke või painutavad tugevasti põlvi,
võid sa tihti kuulda teravaid naksatusi. See kõlab ebameeldivalt ja mõnda
häirib väga. Arstid ei tea, millest need helid tekivad, kuid pole mingeid
tõendeid selle kohta, et liigeste ragisemine midagi halba tähendaks.
Lihased
Kuigi liigesed lubavad luudel kindlas suunas liikuda, teevad tegeliku
töö lihased. Lihased – neid üle 600 – ümbritsevad kogu su skeletti. Sinu kehas
on ka teistsugused lihased, mille töö peale sa kunagi ilmselt ei mõtle: südame
tuksumine, hingamine ja toitu edasi juhtiva söögitoru lainelised liigutused.
Lihased koosnevad väga peentest, niiditaolistest kiududest. Lihased kinnituvad
su luudele kõõluste abil, millest mõned on vaevu märgatavad, teised aga sitke,
tugeva köie taolised. Suurimad lihased n säärtes, reites, tuharates ja
õlavartes, sest need lihased liigutavad su kõige raskemaid luid. Kokku
moodustavad lihased kuni ühe kolmandiku su kehakaalust.
Lihaste jaotus
Sinu kehas on kolme liiki lihaseid: südamelihas, silelihased ja skeleti-
ehk vöötlihased. Südamelihas on üksnes südames. Silelihased (paistavad
mikroskoobi all siledad) panevad liikuma siseelundid, hoides verd arterites
voolamas, lükates toidu läbi su seedesüsteemi ja eemaldades jääkaineid. Südame-
ja silelihased on tahtele allumatud, sa ei saa nende tegevust juhtida.
Skeletilihased, mida nimetatakse ka vöötlihasteks, sest nende kiud on
vöödilised, kinnituvad luude külge. Sa saad neid tahtlikult juhtida, kui soovid
liigutada sõrme või tõsta jalga.
Punased ja valged lihased
Erinevate tegevuste jaoks on sul eri tüüpi skeletilihased: kiirelt
kokkutõmbuvad (valged) ja aeglaselt kokkutõmbuvad (punased). Sa kasutad valgeid
lihaseid lühiajaliselt suure kiiruse või jõu saavutamiseks, näiteks sprindis
või tõstmisel. Need lihased väsivad ruttu. Punaseid lihaseid kasutada sa
kestvatel pingutustel, näiteks pikamaajooksul. Need lihased nii ruttu ei väsi.
Inimese lihasetüübid on sarnased kana heleda ja tumeda lihaga.
Kust tuleb see nimi -Achilleuse
kand?
Kreeka müütiline kangelane Achilleus ei saanud lahingus vigastada.
Pärast sündimist kastis ema ta Styxi jõkke, et muuta ta haavamatuks. Jõe
võlujõud tegi haavamatuks kogu ta keha, välja arvatud kand, millest ema teda
vette kastes kinni hoidis. Achilleus jäi terveks seni ,kuni üks vaenlane laskis
talle noole kanda. Kõõlust, mis ühendab su sääremarja lihaseid kannaga,
nimetatakse Achilleuse kõõluseks ning seda võid sa kergesti vigastada, eriti
kui pingutad ilma eelneva soojenduseta.
Kasutatud kirjandus:
Inimese keha.