Immuunsüsteem

  

Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele.

 

Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund.

 Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt.

 Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik.

 Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega.

 

Mis juhtub, kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud?

Kui tõvestajad on läbinud kaitsebarjäärid ja organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke – antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusesse tuberkuloosibakteritega.

Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.

 

Immuunsusvormid

Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes.  Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast.

Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.

 

Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus.

Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse juba varases lapseeas.

 

 

 

VANUS	HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE
3-5 päeva	Tuberkuloos
3-6 kuud	Läkaköha, difteeria ja teetanus (2 korda); lastehalvatus (3 korda)
1. aasta	Mumps, punetised ja leetrid
2. aasta	Lastehalvatus
7. aasta	Difteeria ja teetanus; lastehalvatus
12. aasta	Difteeria ja teetanus

 

Kokkuvõte

Immuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest.

Immuunsüsteemi elundid lümfisõlmed, põrn ja harkelund valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke – lümfotsüüte.

Organismi aktiivse kaitse tagavad nii õgirakud, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehi.

Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel.

Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid.

Vaktsineerimine annab ennetava kaitse paljude nakkushaiguste vastu.

Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad, siis on tegemist aktiivse immuunsusega.

Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.

 

 

Kasutatud kirjandus

Illustreeritud lasteentsüklopeedia

Õpilase entsüklopeedia

Bioloogia põhikoolile