Hundi välimus

Hunt võib oma väljanägemiselt olla koera taoline.Hunt on tavaliselt hallikaspruun.Hundil on lihaseline keha  ja suured lõuad. Hundil ja koeral on kõige suurem vahe see, et hundi saba ei ole kunagi rõngas. Muinasjuttudes on hunt alati tark ja kaval loom. Hundi jalajälg on veidi  sarnanev koera omale. Aga hundi jalajälg on pikem ja kitsam.  Kui hundid uluvad, siis tähendab see seda, et  nad räägivad omavahel midagi. Hunt on 110-160 cm pikk ning kaalub  30 -75 kg. Hundi saba on 35-50 cm pikk. Hundile on veel iseloomulikud kikkis kõrvad, kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba. Hundid näevad paremini kui teised koerlased.  Hunt on peamiselt ööloom.

Hundi elupaik

Hunt elab metsas nagu kõik teised Eesti imetajad. Talvel elavad hundid koos. Kevadel

jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Hunti võib kohata ka peale metsa rabades,soodes ja võsastikes jne. Hunt suudab elada igal maastikul. Hunt varjab end tihti ka koobastes. Elupaigana väldib ta lausmetsa. Koobas rajatakse tavaliselt jõe lähedale, et hundikutsikad saaksid hõlpsasti kätte vajaliku joogivee.

Pesa ja pojad   

Huntide  jooksuaeg on  jaanuaris – veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk  sõltub toitumistingimustest. Juba märtsis suunduvad nad oma suvekorterisse. Pesaks valitakse veelähedane koht. Kutsikad sünnivad aprillis, nad on pimedad.Tavaliselt on pesakonnas 5-7 kutsikat .Kutsikad kaaluvad 300-500g.Silmad avanevad 12 päevaselt. Osad kutsikad ei suuda esimesi nädalaid üle elada ,ükskõik kui palju nende eest hoolitsetakse.Kutsikad saavad nägijaks 9-12 päevaselt ja nädal hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Poolteist kuud nad toituvad emapiimast. Hiljem  lisanduvad toidule ka  väiksemad loomad. Murdmise õpetamiseks võib toit olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jääkhammaste vastu. Emased saavad suguküpseks 2-aastaselt, isased aga 3-aastaselt.

Toidu hankimine

Hunt on tugev kiskja.Ta suudab saaklooma kaua jälitada. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha ja olla nälgimata kuni 10 päeva.Hundid peavad jahti karjadena, kus kõigil oma ülesanne. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koera küttimiseks mitmesuguseid kavalusi. Karjadena suudavad nad ka murda suuremaid loomi, näiteks põtru.

Loomamuinasjutud ja muistendid

Huntidel on suur osa muinasjuttudes,muistendites ja legendides. Muinasjuttudes on kuri hunt näiteks:PUNAMÜTSIKE, 3 PÕRSAKEST ja 7 KITSETALLE. Tihti  mängitakse ka muinasjuttudes hunti lolli loomana. Hundi nime on peetud tabuks, mistõttu on vanarahvas kutsunud hunti mitut moodi nagu:kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, Püha Jüri kutsikaks jne.Hundi eestikeelne nimi on pärit saksa keelest.Vanasti loodeti hundist lahti saada sõnumi abil.

Metsa hulli,metsa halli,

Metsa ilusada isanda,

Metsa karvane kasuka!

Kui sa kuuled minu jääle

Ja mu kalli karja jääle,

Pista pea põõsa`asse

Nina nirki mäta`asse

Ambad aja roika`asse

Otsi muida oina`aida

Katsu muida karjatseida

Murra muida mullikaida.

Libahunt

Inimeste poolt on välja mõeldud ka libahunt.Libahunt on hundiks muutunud inimene. Kui libahunt sööb leiba, siis muutub ta inimeseks tagasi. Inimene muutub libahundiks täiskuu ajal.