Hulkuvad loomad - suur probleem meie ühiskonnas

Linnatänavad on täis hulkuvaid loomi - koeri ja kasse. Enamusel neist on varem olnud kodu. Aga miks enam mitte?

Paljud koerad-kassid on ise kodust ära jooksnud või eksinud (enamasti need, keda omapäi jalutama lastakse), kuid suuremal osal puudub kodu sellepärast, et nad on "minema visatud" nagu asjad, mida enam ei vajata. Pealegi paljunevad ju loomad ka linnatänavatel. Paljud hulkuvad koerad ja kassid on kastreerimata isased, kes tunnevad indleva emase lõhna mitme(kümne) kilomeetri kaugusele.

Raske on mõista, miks loomi enam ei taheta ja tänavale heidetakse. Põhjenduseks tuuakse, et endised lemmikud on muutunud tülikaks või on inimestel (näiteks töö tõttu) vaja ära kolida ja loomi ei saa kaasa võtta.

Paljud inimesed viskavad tänavale oma koera või kassi soovimatud järglased. Või siis sokutatakse kutsikas või kassipoeg lastele, kelle vanemad looma pidada ei soovi. Ja jälle on sellisel loomal võimalus sattuda hulkuma

Tõepoolest, seletusi ja põhjendusi võib ju olla, aga kas see õigustab looma tänavale heitmist?

Hulkuvate loomade probleem pole mitte ainult loomasõprade mure. Sellised kodutud loomad võivad olla ohtlikud inimestele ja teistele loomadele. Nad võivad rünnata nii inimest kui koduloomi ja levitada mitmeid sise- ja välisparasiite ning haigusi, millest kõige ohtlikum on kahtlemata marutaud. Kasside kaudu leviv toksoplasmoos on ohtlik eelkõige rasedatele naistele. Kodutud loomad reostavad oma väljaheidetega keldreid ja laste mänguväljakuid ning kõhn, nälginud koer või kass riivab kahtlemata ka silma.

Kuidas siis lahendada hulkuvate loomade probleemi?

Paljud inimesed peavad lahenduseks loomade viimist varjupaikadesse. Ent varjupaigad ei suuda kõiki loomi nende elu lõpuni hoida ja toita, nii hoitakse neid vaid 14 päeva ja siis pannakse magama (ka terved ja tugevad loomad). Ja probleemi see ju ei lahenda - hulkuvaid loomi tuleb järjest juurde. Lahenduseks on pakutud ka nende inimeste trahvimist, kes oma loomad tänavale on visanud. Kuid trahvid on väikesed ja raske on kindlaks teha, kellele hulkuv loom kuulus. Muidugi võiks muuta kõigi koduloomade märgistamine ja registreerimine kohustuslikuks, Tallinnas peaks vastav seadus sel aastal ka jõustuma. Ent marutaudi vastu vaktsineerimine on ju kohustuslik, ometi on palju neid, kes seda ei tee. Ja kõiki loomi kontrollida on praktiliselt võimatu. Ehk aitaks probleemi leevendada ka see, kui näiteks riik leiaks vahendid, et võimaldada lemmikloomade tasuta steriliseerimist. Aga küllap hoolimatud inimesed ei kasutaks ka seda võimalust. Näiteks leitakse olevat kasutu steriliseerida isaseid loomi, kes ju pesakonda koju ei too. Juba praegu on võimalik lasta oma loom tasuta vaktsineerida marutaudi vastu, ometi ei viitsita seda käiku ette võtta või peetakse seda hoopis loomale kahjulikuks.

Eelneva põhjal võib öelda, et hulkuvate loomadega kaasnevad probleemid saavad alguse ikka inimeste hoolimatusest, mugavusest ja teadmatusest. Siin aitaks ehk selgitustöö, näiteks meedia vahendusel. Väga positiivne on, et eelmisel aastal hakkas ilmuma ajakiri "Lemmik", samuti on televisioonis mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse lemmiklooma võtmisega kaasnevaid probleeme. Tundub siiski, et tööpõld on siin veel lai. Tuleks teha selgitustööd, et inimesed ei võtaks liiga kergekäeliselt kodulooma linnakorterisse, kus sageli pole häid tingimusi tema pidamiseks. Juurdunud arusaamu on muidugi väga raske muuta, loomadesse suhtumise kujundamine peab algama juba lapsepõlves. Siin saavad palju ära teha lasteaedade ja koolide õpetajad. Näiteks võiks kutsuda külla spetsialiste või lihtsalt loomasõpru, kes oskaksid lastega lihtsalt ja veenvalt rääkida.

Oluline on ka vastutustunde kasvatamine. Inimene on lemmikloomad teinud enesest sõltuvaks ja peab ka vastutama nende käekäigu eest. Siingi võiks meediast abi olla.

Ma loodan, et mõnest mainitud abinõust on mõnele loomale kunagi kasu ja et hulkuvate loomade hulk väheneb. Minu üleskutse kõigile, kes kavatsevad alles kiisu või kutsu koju tuua, või kellel tekib see soov mõnda armsat kutsikat-kassipoega nähes: mõelge enne hoolega järele oma võimaluste üle! Kui te pole kindlad, et suudate looma eest täiel määral vastutada ja teda armastada ka siis, kui ta kasvab suureks ja jääb vanaks - jätke parem loom võtmata!