HIIROPOSSUMID

 

 

SELTS: Kukrulised

SUGUKOND: Opossumlased

PEREKOND: Marmosa

 

          

Hiiropossumid on küll kukrulised, ent kukrut neil pole. Pojad „ratsutavad“ ema kukil või ripuvad tema tagumiste jalgade vahel.

Perekonnas Marmosa on umbes 150 alamliiki, kes erinevad üksteisest karvatute kõrvalestade kuju või värvuse poolest. Hiiropossumite tüüpiliseks tunnuseks on suured pärani silmad ning sile ja läikiv karvastik.

 

ELUVIIS

Üle 50 hiiropossumiliigi elutseb Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nad väldivad vaid äärmuslikke keskkondi – näiteks kõrgmäestikke, lääneranniku kõrbeid ning lõunaosa kliimat.

Hiiropossumid asustavad väga mitmekesiseid biotoope alates poolkõrbetest kuni subtroopiliste vihmametsadeni. Enamikul liikidest on väga hea kuulmine, mis aitab neil öösiti orienteeruda.

Suured kõrvalestad on sageli liikuvad ning hiiropossum saab neid mistahes suunas pöörata, iga heli kinni püüda ning kindlaks teha selle tekkekoha.

Ronimisoskus varieerub liigiti. Hiiropossum Marmosa cinerea elab harilikult puude otsas, teised liigid, näiteks Marmosa elegans, ilmuvad välja ka maapinnal, neil on lühike saba ja lühemad jäsemed. Vihmametsades võib ühes kohas elada koguni seitse hiiropossumiliiki, kellest igaüks asustab erinevat puudekoorust. Erinevused keha suuruses ning ronimisoskuses tekitavad olukorra, kus iga liik hõivad teatud kindla korruse, mistõttu nad omavahel toidu osas ei konkureeri.

Hiiropossumid on erakud. Kahe looma kohtudes paljastavad nad hambad ning sisisevad ähvardavalt. Poegade kasvatamine toimub mahajäetud linnupesades, urgudes, puuõõnsustes või kaljupragudes. Mõnedel liikidel aga polegi kindlat pesa, pojad varjatakse õhtul esimesse ettejuhtunud sobivasse kohta.

 

TOITUMINE

Need väikesed loomad söövad nii taimset kui loomset toitu, ent harilikult moodustavad 90 % nende toidust putukad. Nad ei põlga ära ka linnumune ning peavad jahti ka pisinärilistele ja sisalikele.

Eriti maitsevad hiiropossumitele heinaritsikad, keda nad lennult püüavad, karates õhku. Nad eemaldavad kõvad kitiinosad ja tagajalad, ülejäänu aga neelavad peast alustades alla.

Toitu hankides liiguvad hiiropossumid pikkamööda ja tähtsa moega mööda oksi. Sageli ripuvad nad pea alaspidi saba abil oksa küljes ja kugistavad toitu.

Hiiropossumid armastavad väga suhkruroogu, seetõttu ilmuvad nad sageli suhkrurooistandustesse ja külastavad banaani- ning mangoistandusi, kus tekitavad suuri kahjustusi.

 

PALJUNEMINE

Külmemates piirkondades elutsevad hiiropossumid on sigimisvõimelised kuni kolm korda aastas, troopikas ja subtroopikas elavad loomad aga aastaringselt.

Kurameerimise ajal läheneb isasloom väljavalitud emasloomale, lastes kuuldavale naksuvaid hääli. Kui emasloomal on jooksuaeg, järgneb ühtimine, kui ta pole aga viljastumisvõimeline, ajab ta isase ägedalt minema. Mõnede hiiropossumiteliikide puhul võib kopulatsioon väldata koguni 6 tundi. Tiinus vältab harilikult 11-12 päeva.

Ühes pesakonnas on 3-20 poega, liigil Marmosa emiliae on poegi koguni 25. Vastsündinute pikkus on 0,5-1 cm ja nad on välja arenemata (lootestaadiumis). Nende tähtsaim ülesanne on võimalikult kiiresti nisa külge klammerduda. Pojad, kel ei õnnestu, hukkuvad. Ülejäänud jäävad ema nisa külge vähemalt 20 päevaks.

Seejärel liiguvad nad ema seljale või tema tagajalgade vahele. Silmad avanevad neil alles 35 päeva möödudes. Pojad iseseisvuvad täielikult umbes kolme kuu vanuselt.

 

HIIROPOSSUMITE ISELOOMULIKUD OMADUSED

Kõrvad: Hiiropossumid on suutelised kõrvad magades kokku panema.

Nina: Pikk ja teravatipuline.

Jalad: 5 varbaga, millega nad oksast kindlalt kinni hoiavad.

Haardsaba: Ettenähtud okstest tugevamini kinni haaramiseks. Mõnedel liikidel ladestub saba tüvikule rasvakiht.

 

SUURUS

Keha pikkus: 7,5-18,5 cm.

Saba pikkus: 7-28 cm.

Kaal: 40-230 g.

 

PALJUNEMINE

Suguküpsus: 9. elukuul.

Innaaeg: Mõnedel liikidel aastaringselt, teistel aastaajast olenevalt.

Tiinuse kestus: 14 päeva.

Poegade arv: 3-15.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Erak.

Toitumine: Putukad, pisinärilised, linnumunad, puuviljad.

Eluea pikkus: Vabas looduses umbes aasta.

 

LÄHISUGUSES OLEVAD LIIGID

Umbes 50 hiiropossumite liigist võiks nimetada näiteks liike M. mexicana ja M. elegans.

 

ESINEMINE

Ligikaudu 50 hiiropossumite liiki asustavad territooriume Mehhikost kuni Argentina keskosani. Neid ei esine vaid Andides, Tšiili kõrbetes ja Patagoonias.

 

KAITSE

Kuigi enamik liike pole otseselt väljasuremisohus, võib põõsastike ja metsade pidev hävitamine neile hukatuslikuks saada.

 

Kas tead, et…

*Hiiropossumid ronivad mõnikord banaanipõõsastele ning võivad niiviisi tahtmatult reisida puuviljaautoga näiteks Euroopasse.

*Mitte kõik hiiropossumite liigid pole väikesed. Liigi Marmosa cinerea pikkus on peaaegu pool meetrit ning kaal kilo ringis.

*Enamuse hiiropossumiliikide vastsündinud pojad on riisitera suurused. Ilmale tulles pole nad veel täielikult välja arenenud, vaid on alles lootestaadiumis.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loomade elu

*Loomade atlas

*Looduse entsüklopeedia

*http://www2.netexplora.com/escuelapatriciolynch/llaca.jpg