Hammasratas
Hammasrattad ja ka teised rattad koosnevad 3 osast : rummust (võllile või teljele kinnitamiseks), pöiast ning kodaraist. Hammasrattas on mehhanismi lüli, mis kannab jõudu lakkamatult üle teisele hammastatud lülile. Hammasrattaid on laialdaselt kasutatud jõu ja töömasinate puhul, nagu auru-, vee- ja tuuleturbiinide, pumpade, kompressorite ja ventilaatorite ehituses. Leiutajad märkasid, et hammasrataste abil võib jõudu ühelt võllilt teisele üle kanda, pannes sellega liikuma erinevaid mehhanisme. Enamlevinud mehhanism, kus hammasrattaid kasutatakse, on meie igapäevane ajanäitaja - kell. Hammasrattaid kasutatakse veel mootorites jõu ülekandjatena. Peaaegu igas tehnilises esemes on hammasrattaid.
Hammasrattaid on erinevaid tüüpe, nagu näiteks silinder-, koonus-, kruvi-, hüpoid- ja spiroidtiguhammasratas. On ka olemas üks mitteümmargune hammasratas. Seda kutsutakse „mitteümmargune mitmepöördeline hammasratas”. See näeb välja nagu teokarp aukudega Silinderhammasrattaid kasutatakse rööpsete telgede puhul. Vastassuunas pöörlevail ratastel on välishambad, ühtiva pöörlemissuuna puhul on suuremal rattal sisehambad. Sirghammastega silinderhammasratastega kasutatakse aeglase pöörlemise puhul. Kaldhammastega silinderhammasrattad töötavad sujuvalt ja müratult ka kiirel pöörlemisel Kõige suuremat võimsust kannavad üle noolhammasrattad. Sisehambaid valmistatakse rohkem sirg-, vähem kaldhammastena.
Hammasratast võib pidada üheks inimkonna suurimaks leiutiseks. Hammasrataste kokkusobitamisel võime konstrueerida hulgaliselt kasulikke masinaid ja mehhanisme.
Kasutatud kirjandus:
ENE 3. köide lk. 299 – 300
Tööõpetuse õpik 5-ndale klassile lk. 12