FRANZ KAFKA
1883-1924
Franz Kafka sündis 1883. aastal Prahas juudi kaupmehe pojana. Kogu elu jooksul lahkus ta harva sünnikohast. Ta käis Praha vanalinnas riiklikus saksakeelses gümnaasiumis ja hakkas pärast abituuriumi õppima juurat. Peale selle külastas ta kunstiajaloo ja germanistika loenguid. Franž Kafka alustas kirjutamist juba õpilasena, hävitas aga oma varased teosed. Kõige varasem säilinud proosatükk on jutustus “Ühe võitluse kirjeldus” üliõpilaspäevilt. Pärast doktorikraadi saamist läbis Kafka aasta jooksul kohtupraktika ja töötas siis vähem kui aasta kindlustuses Assicurazioni Generali. Kuna töö võttis kogu tema jõu ja aja ega jätnud võimalust kirjutada, vahetas ta töökohta ning asus tööle ametnikuna Böömi kuningriigi töötajate õnnetusjuhtumikindlustuses, kus oli tegev kuni enneaegse pensionilejäämiseni 1922. aastal. Tööaeg oli seal palju lühem. Pärastlõunati ja õhtuti tegi Kafka pikki jalutuskäike läbi linna, külastas sotsiaaldemokraatide, realistide või anarhistide parteikoosolekuid, võttis osa filosoofilistest vestlusringidest ja loenguõhtutest ning käis teatris. 1912. aastal sündisid tema esimesed tähtsamad teosed: jutustus “Otsus”, mille ta kirjutas ühe ööga, suurem osa romaanist “Ameerika” ja “Metamorfoos”. Avalikkuse ette jõudis samal aastal raamat “Vaatlus”, mis sisaldab 18 proosalugu. Peale selle kirjutas ta tollal palju kirju Felice Baurile, kellega kihlus kaks korda – ning tühistas ka teise kihluse. 1912-1917. aastal kirjutas Kafka talle üle 500 kirja ja postkaardi. Viletsa tervise tõttu vabastati Kafka sõjaväeteenistusest. Esimestel sõjakuudel alustas ta “Protsessi” kirjutamist, raamat avaldati trükis alles 1925. aastal. Ta kirjutas ainult öösiti, täielikus eraldatuses; loominguline aktiivsus kasvas sedavõrd, kuivõrd ta reaalsest elust eemaldus, ning nii tõmbus ta ikka ja jälle üksindusse. Järgmise kihluse Julie Wohryzekiga tühistas Kafka nagu kaks eelmistki. Ka armusuhted Milena Jesenská ja Dora Diamantiga jooksid karile. Kafka oli juba haigestunud kopsutuberkuloosi, kui kirjutas oma viimased teosed, nende hulgas jutustused, mis ilmusid 1920. aastal raamatus “Maa-arst”, igavesti saatmata jäänud “Kiri isale” ja romaan “Loss”. Varsti pärast surma 1924. aastal ilmus jutustustekogu “Näljakunstnik”.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke