EUROOPA MAADEAVASTAJAD
1453-1600
15. sajandi teisel poolel alustasid Euroopa meresõitjad reise, mis viisid nad senituntud maailma piiridest märksa kaugemale.
Avastamiskihk tulenes osaliselt renessansiajal suurenenud huvist maailma vastu, kuid peamiseks eesmärgiks oli edestada islamiriike ja rajada uusi kaubandussuhteid India ja Kaug-Idaga, kust toodu vürtse ning teisi luksuskaupu. Bütsantsi impeeriumi lagunemiseni 1453. aastal toodi vürtse maad mööda Konstantinoopolisse ning veeti seejärel üle Vahemere erinevatesse Euroopa riikidesse. Kõrgest hinnast hoolimata olid vürtsid igapäevaelu oluline osa. Külmkappe polnud olemas ning ainus liha säilitamise viis oli selle soolamine. Vürtside lisamine aitas peita soolast maitset, samuti ka soolamisest hoolimata halvaks läinud liha maitset.
Kui portugallased 1460. aastatel Aafrika läänerannikut uurisid, rajasid nad sadamaid ja kaubitsemiskeskusi; aafriklastelt osteti kulda, elevandiluud ja hõbedat. Seilati üha kaugemale lõuna poole ning Bartolomeu Diaz jõudis 1488. aastal Aafrika lõunatippu. Üheksa aastat hiljem aitas ta Vasco da Gamal ette valmistada reise ümber Hea Lootuse neeme, mis pidi ta viima Indiasse Calcutti.
Vasco da Gama eeskuju järgis Pedro Cabral, kes naasis Indiast pipralastiga. See julgustas ka teisi meresõitjaid kaugemale ida poole seilama. 1517. aastaks olid portugallased jõudnud Hiinasse ning peaaegu 30 aastat hiljem olid nad saabunud Jaapanisse. Portugallaste reiside põhjuseks polnud ainult kauplemine, vaid ka soov levitada kristlust Idas elavatele inimestele.
LÄÄNE EKSPEDITSIOONID
Samal ajal kui portugallased itta seilasid, suundusid hispaanlased läände. Kolumbus oli 1492. aastal avastanud Lääne-India saared. Amerigo Vespucci jõudis 1499. aastal Lõuna-Ameerikasse. Teisel reisil 1501. aastal mõistis ta, et on avastanud uue kontinendi. 1497. aastal avastas veneetslane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandi ja 1535. aastal sõitis Jacque Cartier mööda Saint Lawrence’i jõge ja kuulutas avastatud maad Prantsusmaa omanduseks. Fernão de Magalhães sõitis 1519. aastal ümber Lõuna-Ameerika ranniku ja jõudis Vaiksele ookeanile. Ta suri Filipiinidel, kuid osa meeskonnaliikmetest jõudis 1522. aastal Hispaaniasse tagasi.
CHRISTOPH KOLUMBUS
1492. aastal rahastas kuninganna Isabel Genovast pärit itaalia meresõitja reisi, mille eesmärgiks oli leida läänepoolne tee Indiasse. On ka võimalik, et Kolumbus teadis Ameerika olemasolust Islandil kuuldud viikingite lugudest. Enamik inimesi uskus, et maailm on märksa väiksem, kui see tegelikult oli. Kui Kolumbus jõudis keset Atlandi ookeani asuvatele saartele, nimetas ta need Lääne-Indiaks. Tegu oli siiski Kariibi mere saartega. Kolumbus tegi veel kolm merereisi, kuid pole teada, kas ta tegelikult mõistis, et oli käinud Ameerikas, mitte Aasias.
*1488. aastal uuris Bartolomeu Diaz (1450?-1500) Aafrika rannikut. Tugevad tuuled ajasid tema laevad Hea Lootuse neemeni, kuid ta ei sõitnud edasi.
*Vasco da Gama (1469-1525) purjetas 1497. aastal ümber Hea Lootuse neeme ja piki Aafrika idarannikut ülespoole. India meremeeste abiga ületas ta seejärel India ookeani ja jõudis Indiasse Calicutti. Hiljem sõitis da Gama sinna Portugali huvide kaitsmise eesmärgil tagasi ning temast sai 1524. aastal sealne asekuningas.
*Fernão de Magalhães (1480-1521) juhtis 1519. aastal alustatud esimest ümbermaailmareisi. Reis kestis kolm aastat. Magalhães andis nime Vaiksele ookeanile.
*Christoph Kolumbus (1451-1506) läks esimest korda merele neljateistkümneaastasena. Ta elas läbi laevahuku ning uhuti Portugali rannikule.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase ajalooentsüklopeedia
*D. Kinderley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
*www.friedrich-gymnasium.de/.../ Diaz%20I.htm
*www.portcities.org.uk/ london/server/show/ConN...