Verejooks
Verejooks tekib veresoone seina vigastuste tagajärjel. Haavast voolab heledamat või tumedamat verd nahale. Löögi tagajärjel võib veri koguneda naha alla- tekib verevalum. Väike verejooks peatub ise , sest soonest väljuv veri hüübib ja suleb avause veresoone seinas(toimub 5-10 minuti jooksul).
Esmaabi verejooksu puhul:
- eemalda kannatanu riided , et leida haav,
- haavale aseta verd imav side, suru haavale ja aseta rõhkside,
- kui verejooks on jäsemel, tõsta see võimalusel kõrgemale
- kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte väga tugevalt kinni
- võimalusel aseta külm kott piirkonnale, kus sa kahtlustad verejooksu
Ei tohi:
- lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt,
- eemaldada haavalt sidet, mis on varem asetatud, vajadusel pane sidemekihte juurde,
- jäsemeid tõsta, kui kahtlus luumurdudele,
- eemaldada haavas olevaid võõrkehi, neid fikseerib kiirabi, mis tuleb kohale.
Luumurd
Luumurd on luu järjepidevuse katkemine kaheks või enamaks osaks ehk fragmendiks. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus.
Kui nahal luumurru kohal esineb haav, siis nimetatakse luumurdu lahtiseks. Kui naha vigastust ei esine, siis nimetatakse luumurdu kinniseks.
Samuti võib jaotada luumurrud nihketa (nn. mõra) või nihkega murdudeks. Nihketa luumurru korral on luu fragmendid teineteisega kontaktis ehk murd on stabiilne. Nihkega luumurru korral murdunud luufragmentide vahel kontakt puudub, neid saab nimetada ka ebastabiilseteks murdudeks. Luumurdusid, mis esinevad liigeste piirkonnas, ulatuvad liigesesse või liigespinnani nimetatakse liigesesisesteks murdudeks.
- Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada.
- Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind – kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga.
- Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja “muid käepäraseid vahendeid”!
- Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega.
- Ei tohi tassida luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima!
Tunnused:
- Tugev valu
- Vigastatud jäseme kuju muutus
- Ebaloomulik liikuvus
- Verevalum või turse
Rästiku hammustus
Rästiku hammustus tabab peamiselt jalgu. Hammustuskohal on näha kaks täpikujulist haavakest, punetus ja turse, mis võib levida üle kogu keha. Esineb terav valu ja põletustunne. Ilmnevad üldise mürgituse tunnused: rahutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, külm higi, hingeldamine, minestus, teadvusekaotus ja isegi krambid.
Esmaabis on oluline:
- anda kannatanud jäsemele rahu, st. lapsel ei tohi lubada käia.
- Jäseme tugevat kinnisidumist ülalpool hammustuskohta ei peeta tänapäeval vajalikuks.
- Haavast võib verd välja pigistada. Haava suuga imeda on ohtlik.
Mida tuleb teha:
- Hammustuskohale võib panna kompressi lahja äädikaga (3%-line lahus).
- Rästiku hammustatud kehaosa tuleb hoida paigal, et mürk kehasse ei valguks.
- Rästikuhammustuse korral tuleb palju juua.
- Rästikuhammustuse saanud inimene tuleb viia kiiresti arsti juurde.
- Rästikuhammustuse kohta lõigatakse ja seotakse kõvasti kinni.
Kasutatud kirjandus:
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=627
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/1hada/rastikuhammustus.htm
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/eestiroomajad1.htm
“Tervise võti” Koolibri Harri Jänes