Mis tekitab erosiooni?

 

Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maal põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endale jäise liustikuna teed, võib lõpuks pihustada ka kõrgeima mäe. Tuul on samuti erosiooni põhjustaja, sest kannab endaga suure kiirusega kaasa pisikesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolivad oma teelejäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid.

Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal.

Mehhaaniline murenemine

Kui rattaga sõites sõita teeauku, on see näide mehhaanilisest murenemisest. Sedalaadi murenemine on mehhaaniline protsess, vee külmumine ja ülessulamine sunnib teematerjali esmalt aluspinnasest lahti tulema ja seejärel murendab vesi selle juba väiksemateks tükkideks. Teiseks mehhaanilise murenemise põhjuseks on teematerjali enda soojenemine ja jahtumine. Murendamisele aitavad kaasa ka taimejuured.

Keemiline murenemine

Nii Devil´s Marbles rahnud Austraalias kui ka lagunenud veoauto, on väliselt  selliseks muutunud oksüdeerumise tulemusel- see tähendab, et nad on roostetanud. Oksüdeerumine on näide keemilisest murenemisest; selle käigus toimub esemes keemiline muutus ja see ese erodeerub. Devil´s Marblesi puhul lagunevad kivimis leiduvad silikaadid, põhjustades seejärel suurte kivimitükkide pudenemist. Samalaadne protsess muudab olematuks rauast veoauto- kuid see võtab mitu aastakümmet aega.

Monument Valley kujunemine

  1. Arizona Monument Valley (Monoliitide org) oli alguses lihtsalt sile tasandik Colorado platool. Umbes 65 miljonit aastat tagasi hakkas kogu platoo kerkima. See maakerge aga sundis jõgesid kivimisse oma sänge uuristama.
  2. Möödus miljoneid aastaid ja jõed jätkasid orgude uuristamist. Vee-erosioon näitas oma imesid ka teisel viisil. Süsihape- mis oli vihma loomulik koostisosa- söövitas samuti kivimit. Vesi kogunes pragudesse, kus ta külmudes paisus, niiviisi kaljut murendades.
  3. Tugevad tuuled puhusid liiva ja tolmu mööda platood laiali. Tuul kandis paljanduva pehmema kivimi kihid minema, kuid ei suutnud suurt midagi teha tugevast punasest liivakivist sammastele. Tänapäeval on neist tornidest saanud massiivid ja sambad, mis kõrguvad Monument Valleys.

 

 

Kasutatud kirjandus

Maailma tuhat palet: Planeet Maa

http://www.dpi.vic.gov.au/CA25677D007DC87D/LUbyDesc/Gully+erosion/$File/gullyerosion.jpg