ERI KLAS
Eri Klas sündis 7.juunil 1939. aastal. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll.
Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb.
Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn. Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga.
Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris.Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees.
Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2. septembril läks Eri teise klassi ja õpetajale ütles ta, et eile käis ta ju esimeses klassis 1.septembril. Eri ema käis peaaegu igal teisel päeval koolis, kuna Eri oli jälle mõne pahandusega hakkama saanud.
Viiulit õppis Eri Klas kaua aega. Klaside pere ja David Oistrahh suvitasid Pärnus kaua aega koos. David ja Eri kuulasid palju muusikat magnetofoniga, mis oli sellel ajal uudsus. Iga plaadi kuulamise ajal vehkis Eri kätega. Sellest tuligi David Oistrahhile idee ja ta ütles seda Eri emale, et Eri võiks hoopis dirigeerimist õppida. David oli Eri muusikaline ristiisa. Aastaid hiljem, kui Eri õppis Tallinna Muusikakoolis, oli ta tegutsemisjanu nii suur, et tal oleks vaja läinud 25-26 tundi päevas. Esimene ``trumm´´ oli tagurpidi pööratud tool ehk toolipõhi. Eri esimese õige trummi tellis ta pillimeister Elmar Lõunilt. Raha selle ostmiseks laenas ta oma emalt. Kuid siis unustas ta trummi ja asus dirigeerimise juurde. Nüüd on Eri Klasist saanud üle Euroopa väga dirigent.
Kasutatud kirjandus: Eri Klas, ``Kes ma olen?´´