Elu ekvaatori ligidal

 

Maailma troopilised kõrbed paiknevad ekvaatorist põhja ja lõuna pool, 15.-30. laiuskraadi vahel. Kõrbepiirkondades elab ainult 5% maakera rahvastikust. Paljud on rändrahvad, kes vahetavad elupaika tihti. Osa inimesi elab väikestel viljakatel aladel - oaasides. Oaasid kujunevad allikate või kaevude ümbrusesse. Sahara ja Araabia kõrbe peamisi kultuurtaimi on datlipalm.

Datlipalm on kahekojaliste lehtpuude ja -põõsaste perekond palmiliste sugukonnast. Lähistroopilises Aafrikas ja Aasias esineb neid isegi 17 liiki. Lehed on pikad ja sulgjad ning inimesed kasutavad neid eluasemetele katuseks valmistamisel. Lehtedest punutakse ka köisi ja neid tarvitatakse ka kütusena. Datlipalmil on ka väikesed kollased õied, mis asetsevad suurtes pööristes. Vili on mari ehk dattel. Datlid on toitvad puuviljad ning neid kasvatatakse peaaegu kõikjal kuivas lähistroopikas viljapuuna. Datlid on väga maitsvad ning need sisaldavad kuni 70% suhkrut. Jahvatatud datlikivid söödetakse kaamelitele ja puutüvedest saadakse ehitusmaterjali. Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas on datlipalmi kultuurtaimena kasvatatud üle 8000 aasta. Nende toodangult on esikohal Iraak. Datlipalmid on väga hinnatud ka ilupuuna. Eestis kasvatatakse toataimena kolme liiki.

Kõrbeloomad peavad hoidma oma keha nii jaheda ja niiske kui vähegi võimalik. Kõrbehiired säilitavad niiskuse oma maaaluse urus. Termiitide pesad on põhja-lõuna-suunalised, seetõttu on vastu päikest ainult nende suhteliselt kitsas serv. Mõnedel kõrbeloomadel on arenenud sellised omadused ja käitumisviisid, mis aitavad neil palavas ja kuivas kõrbes kõige kergemini toime tulla. Kiskjad, kõrberebased, saavad niiskust oma ohvrite verest. Paljudel kõrbeloomadel on pikad kõrvad, mis aitavad keha jahutada. Aga kaamelil pole naha all üldse rasvakihti, et vältida selle kuumenemist. Rasv koguneb kaamelil küüru ja laiad "polsterdatud" jalad ei lase kaamelil liiva sisse vajuda. Kaamelil katavad liivatormi ajal silmi pikad ripsmed, et vältida liiva sattumist silmadesse. Ta võib liivatormi ajal ka oma ninasõõrmed osaliselt sulgeda, et takistada liiva sissehingamist.

 

Allikad: "Laste geograafiaentsüklopeedia"

             "ENE 2"