Eesti maailmakaardil

Mitu aastat on räägitud vajadusest luua Eesti märk. Midagi, mis saaks üle maailma tuntuks ja mis tutvustaks laiemale üldsusele meie väikest riiki. Välja on tuldud mitmete projektide ja ja leiutistega, kuid enamus neist ei ole pälvinud rahva heakskiitu ja on soiku vajunud. Siiski ei ole Eesti täiesti tundmatu riik.

Paljud inimesed teavad Eestit kui maad, kus elab palju ilusaid ja kergemeelseid naisi ning kus on hea ja odav alkohol. Kui veel mõned aastad tagasi käisid Tallinnas vaid soomlased, kes vedasid Eestist välja tonnide viisi õlut, siis nüüd on olukord sealmaal, et mehed kogu maailmast käivad Eestis pidutsemas. Üks mu sõbranna, kes töötas Tallinna turismiinfos, rääkis mulle, et peamiselt küsivad välismaalased, kust saab osta odavaid jooke ja kus on hea pidutseda. Minul kui tulihingelisel Eesti patrioodil on raske ja kurb vaadata, kuidas ilusast ja uhkest riigist on saamas seksi- ja peolinn. Lugesin mingist ajalehest, et isegi Ameerika üks suurimaid ja mõjuvõimsamaid ajalehti New York Times kuulutas Tallinna 2006. aasta peopealinnaks.

Nii mõnigi inimene aga peab Eestit siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu ja pole ilmselt tänaseni Venemaa mõju alt vabanenud. Mõned aastad tagasi külastasin hoolega erinevaid interneti jututubasid. Paar korda sattusin ka välismaa lehtedele. Küsisin siis teiste jututoas olijate käest, et mida nad teavad Eestist. Üldiselt oskasid nad öelda, et see asub kusagil Ida-Euroopas ja tundus, et mingi väike vaene riik neid eriti ei huvitanud.

Kunagi oli mu sõber Saksamaal vahetusõpilane. Kui ta oma asju lahti pakkis, vaatas perepoeg seda toimingut pealt. CD-mängijat nähes tegi ta suured silmad ja küsis imestunult, et kas Eestis leidub ka selliseid asju. Loomulikult näitas see küsimus poisi võhiklikkust, kuid kas tõesti ei saa riik midagi teha, et oma mainet parandada? Kas Eesti jääbki vaeseks sotsialismiriigiks?

Siit on ju sirgunud mitmed kuulsad ja andekad kultuuritegelased. Näiteks maailmakuulsa kirjaniku Anton Hansen Tammsaare teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse ja need on viinud Eesti ka maailma kirjanduskaardile. Samuti on tuntud helilooja Arvo Pärdi teoseid, mida mängitakse laialdaselt tänapäeval. Siit riigist pärit maailmakuulsa kunstniku Eduard Wiiralti gravüürid on väga hinnatud kunstiinimeste seas. Miks mitte toetada nii vanade kui ka uute kultuuritegelaste ponnistusi riigitasandil? Ka praegu antakse välja erinevad kirjandus ja kunstipreemiaid, kuid pole, kes neid teoseid rahvusvahelisel tasandil tutvustaks. Oleksin palju õnnelikum, kui minu kodumaad teataks kui haridus-ja kultuuririiki.

Ka poliitilisel tasandil ei ole Eesti olukord eriti roosiline. Kuigi poliitikud on selle nimel, et riiki võetaks tõsiselt ka kõrgemal tesandil, olema suurriikide jaoks ikka ja ainult aken Venemaale. Enamasti on naabrus selle Venemaaga olnud meile kahjulik. Oli ju Eesti mitmeid sajandeid, väikeste vahedega, selle mõju all. Ja kuigi oleme praegu iseseisvad, peavad peavad poliitikud naaberriigi vaenulikkusega arvestama igas oma kõnes ja väljaastumises. Seega on keeruline arendada kasulikku välispoliitikat. Muu maailma jaoks on Eesti siiski ainult suure Venemaa väike naaberriik. Kuna rahvaarv ja SKT on väikesed, siis pole võimalik riigi tähtsust maailma poliitilisel kaardil lähitulevikus muuta. Siiski ei ole olukord väga hull. Eesti võeti ju vastu Euroopa Liitu ja NATO-sse. Seegi näitab, et meie riiki ja rahvast on hakatud tõsisemalt võtma.

Ma arvan, et Eestis on palju ilusat ja head, mis võiks meie kodumaa jäädavalt maailmakaardile viia. Ja kuigi ma arvan, et meie riiki ei võeta praegu eriti tõsiselt, on tendents paremuse poole. Eelkõige suudab riigi mainet parandada ikkagi rahvas. On ju ka kõik kirjanikud, muusikud, sportlased ja kunstnikud välja kasvanud lihtrahva seast. Mul on südamest kahju, et neid ei ole piisavalt tunnustatud ja et minu kodumaad ei teata just nende järgi. Kuid samas olen realistlik ja saan aru, et kõik andekad inimesed ei saagi olla tuntud üle maailma. Siiski loodan, et just need arvukad talendid viivad Eesti maailmakaardile.