DINGO

(Canis dingo)

 

 

Lühitutvustus

Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi – alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Kõige tüüpilisemad on ruuget värvi dingod. Välimuselt meenutab dingo kodukoera.

Eluviis

Dingod elavad perekondlike karjadena väikestel territooriumidel, kaitstes ala kutsumata külaliste eest. Dingo jahipidamislõik on aga palju suurem, seal võib liikuda ka võõraid isendeid. Noored isased peavad jahti iseseisvalt ning võivad küttides ühe ööga läbida 60 km. Kui toitu on külluses, ühinevad nad karjadeks. Vanad ja nõrgad loomad aetakse sageli toiduallika juurest eemale, seetõttu surevad nad mõne aja pärast nälga.

Paljunemine

Sügisel või talve hakul on emasel dingol jooksuaeg. Sel ajal ajab teda taga umbes 12 isasest koosnev kari, mis emase lõpuks ümber piirab ning millest emane ühe isase välja valib. Sageli osutub väljavalituks eelmiste kutsikate isa. Seejärel läheb kari laiali, jättes paari omaette. Kutsikad sünnivad umbes 9 nädala möödudes. Emane toob nad ilmale igal aastal ühes ja samas, sügavas ning hästivarjatud urus, eemal inimestest ning kiskjatest. Mõne päeva pärast hakkab paar urust mõnisada meetrit allatuult ümber käima, et kutsikaid mitte ohtu seada ning uru asukohta reeta. Hädaohtu märgates viib emane kõik kutsikad uude, turvalisse kohta. Ta külastab neid vaid toitmise ajal, imetades neid ning oksendades neile pooleldiseeditud liha. Kutsikad kasvavad nii kiiresti, et õige pea peavad toidu hankimisega ise hakkama saama. Pesa lähedal elavad loomad jätavad vanemad poegadele küttimise harjutamiseks. Ema võõrutab kutsikad kaheksanädalaselt, ent pere võib kokku jääda veel aastaks.

Toitumine

Kuna suurem osa saakloomi väljub oma urgudest alles hämaruse saabudes, on ka dingod aktiivsed öösiti. Loodetava saagi suurusest olenevalt suunduvad dingod jahiretkele kas üksikult või karjas. Üksiku jahimehe jaoks on kergeimaks saagiks küülikud või sisalikud. Kui dingod püüavad saaki paaris või karjadena, on nad võimelised isegi hiidkänguru kinni püüdma. Kui karjal õnnestub leida rohkem saaki, kui nad suudavad korraga ära süüa, jäetakse ülejääk pärastiseks ning maetakse mulla alla. Toidunappuse perioodidel söövad dingod linde ja nende mune ning kaevavad maast suuri putukavastseid. Pidades jahti suuremale saakloomale, ajavad dingod oma ohvrit kõigepealt kaua aega taga, et seda väsitada, seejärel aga ründavad, hammustavad ning eemalduvad taas. Nad ei saa endale lubada ainsatki taktikalist viga. Vastupidiselt levinud arusaamadele tapavad dingod vaid niipalju loomi, kui vajavad.

Põhiandmed

Suurus

Keha pikkus: 1,5 m

Saba pikkus: 35 cm

Kaal:20 kg

Paljunemine

Suguküpsus: 2 eluaastat

Innaaeg: Juunist augustini

Tiinuse kestus: 63 päeva

Poegade arv: Kuni 8

Eluviis

Harjumuspärane eluviis: Isasloomad kaitsevad territooriumit. Perekondlikes karjades on sageli eelmise pesakonna kutsikaid. Jooksuajal ühinevad dingod suurteks karjadeks.

Toitumine

 Küülikud, linnud, roomajad, pisikukrulised, kängurud ja koduloomad.

Eluea pikkus: Kuni 14 aastat.

 

 

 

 

Lähisuguluses olevad liigid

Osade teadlaste meelest on dingo kodukoera alamliik, paljud zooloogid peavad teda aga eraldiseisvaks liigiks. Uus-Guinea džunglites elutseb dingode alamliik – ulukkoer (Canis dingo hallstromi).

Esinemine:

Kogu Austraalias ja Uus-Guineal. Ei ela Tasmaanias.

Kaitse:

Looduslikke vaenlasi dingol ei ole. Hoolimata inimeste, eriti farmerite tagakiusamisest elutseb dingo suuremal osal Austraalia aladest. Puhtaverelisi dingosid on vähe, kuna kõikjal, eriti aga New Queenslandis elab hulgaliselt „tänapäeva” kodukoertega ristatud isendeid. Lamba- ja kodulindude kasvatajad peavad dingot kahjulikuks loomaks ning maksavad preemiaid tema hävitamise eest.

KAS TEAD ET…

 

Piltide allikad:

 

1. http://content.answers.com/main/content/wp/en/thumb/a/a8/300px-Dingo.jpg

2. http://www.viridans.com/abc/q4qu/d1.jpg

3. http://www.dogbreedinfo.com/images10/DINGOLindyontheprowl.jpg

Kasutatud kirjandus:

1. „Loomariigis”, kaart 91.

2. „Illustreeritud Lasteentsüklopeedia”, lk 62.

3. „Eesti entsüklopeedia”.