Depressioon
Sissejuhatus
Depressiooni kui terminit
kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri
poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia,
millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni.
Stressirohked
elusündmused on sageli psüühiliste haiguste ilmnemise kiirendajateks. Üks
levinumaid psüühikahäireid on depressioon, mille põhitunnuseks on:
v
rõhutud meeleolu,
v
isutus,
v
unetus,
v
aeglustunud mõtlemine ja
motoorika (liigutused),
v
jõuetus ja abitustunne,
v
alaväärsus,
v
süütunne,
v
kehv keskendumisvõime
v
ja enesetapumõtted.
Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub
üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on
meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu.
Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad
mitmesugustele töö – ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid
on nõrgenenud.
Depressioon ei esine vaid mingil kindlal eluetapil,
seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil.
1. Depressioon, selle põhjused
ja sümptomid.
Depressioon on
kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia),
millega kaasnevad alaväärsus -, enesesüüdistus – ja muud kurvameelsed mõtted.
Mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni
korral on sagedased suitsiidimõtted ehk enesetapumõtted ja katsed.
Depressioon mõjutab kõiki
igapäevaelu valdkondi. Kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja
seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede
keemiliste ainete puudus.
Depressioon võib inimese
pikaks ajaks tasakaalust välja viia. See võib tekkida reaktsioonina:
v
Rasketele läbielamistele elus (lähedase surm, töökoha
kaotus);
v
Pikaajalisele stresssituatsioonile (raske haigus,
püsiv konflikt);
v
Oodatus või ootamatule negatiivsele kogemusele.
Sagedasti pole depressiooni
tekkepõhjus üheselt määratav. Oluline on teada, et depressioon on ravile hästi
alluv. Mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist
paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, on tegemist teatud
keemiliste ainete muutusega kesknärvisüsteemis. Depressioon ei ole ka tujukus
ega karistus selle eest, et inimene on halb.
Depressiooni peamised
sümptomid:
v
Kurvameelsus;
v
Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine,
v
Stressi taluvuse langus,
v
Ärritatavuse tõus,
v
Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada
enesekontrolli,
v
Agressiivne ning vägivaldne käitumine,
v
Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus,
v
Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades,
v
Unehäired, varajane ärkamine, uinumisraskused, rahutu
uni, liigne unisus,
v
Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne,
v
Enesehaletsus, negatiivsed mõtted enda ja tuleviku
suhtes,
v
Pidev seletamatu väsimus,
v
Tühjustunne, läbipõlemissündroom.
Eestlased on maailma üks
kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk
elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga
teine naine ja iga neljas mees võib elu jooksul läbi põdeda tõsise depressiooni
perioodi, mis nõuab professionaalset ravi. Depressioonis inimene on ka teistele
haigustele vastuvõtlikum. Eriti tõsine on asi siis, kui inimene põeb lisaks depressioonile
ka teisi haigusi.
Lisaks halvab depressioon
inimest sotsiaalses mõttes. Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all
kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle
tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda
kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid.
Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased
toimingud ületamatuks takistuseks.
Depressioon jääb sageli
avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole
pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne
diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt.
2. Noorte
depressioon
Paljud inimesed arvavad, et
noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel
inimesel toime tulle mitmekordse koormusega:
v
Kasvamisega ja organismi küpsemisega,
v
Iseseisvumisega,
v
Oma tee leidmisega elus,
v
Isiklike suhetega,
v
Väsitava ja stressirohke koolieluga,
v
Vanemate esitatud nõudmistega.
Selleks vajalikud oskused
ja kogemused tal aga puuduvad.
Katsumused, mis võivad
noort tabada:
v
Rahulolematus oma välimusega,
v
Armusuhte purunemine,
v
Pettumine sõbras,
v
Negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus,
v
Pinged perekonnas,
v
Pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt,
v
Võimetus toime tulla esitavate nõudmistega,
v
Rahapuudus,
v
Soov olla üliedukas,
v
Seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald,
v
Probleemid koolis,
v
Lähedase inimese kaotus,
v
Mure oma tuleviku pärast.
Tuleb ette, et pinged, mida
noor peab taluma, on tema jaoks üle jõu käivad ning meeleolu langusest kasvab
välja depressioon.
Noorukil diagnoositakse
depressiooni, kui tal esineb kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast
terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse
depressiivseks episoodiks.
Missugused on depressiooni
üldised tunnused noorukil?
v
Äkilised meeleolu ja käitumise muutused. Varem
sõnakuulelik nooruk on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi
kodunt ärajooksmine on depressioonis nooruki puhul tavaline.
v
Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu. On
ebatavaliselt passiivne, kaotab huvi endiste hobide vastu.
v
Teistest eraldumine. Nooruk eemaldub sõpradest või
vastupidi, kuna tema käitumises ja hoiakutes on ebameeldivad muutused.
v
Muutused toitumisharjumustes. Depressiooniga on tihti
kaasnevad anoreksia, buliimia ja taltsutamatu liigsöömine.
v
Unehäired. Magab kas liiga vähe või liiga palju. Või
on kujunenud häiritud magamisharjumused, öö ja päev vahetuses.
v
Probleemid koolis. Nooruk on probleemne õpetajate ja
kaasõpilastega, tema õppeedukus langeb ja võib keelduda kooli minemast.
v
Ohtlik või ennasthävitav käitumine. Võib juhtuda, et
noorel pole enam eluisu, selle sümptomiks võib olla ka enesevigastamine.
v
Väärtusetustunne või kohatu süütunne. Muutub
äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tegelik
olukord võib olla vastupidine.
v
Psühhosomaatilised vaevused: ilma füüsilise põhjuseta
pea -, hamba- ja seljavalud.
v
Korduvad surma – või enesetapumõtted.
Kokkuvõtteks võib öelda, et
noore inimese tervis oleneb sellest väga, kuidas inimene ise seda hoida oskab.
Depressiooni võib tekitada ka see, kui sa tihti tülitsed oma ema – isa või
lihtsalt sõpradega. Samuti võib depressiooni tekitada mõne lähedase kaotus, ka
vanemate lahutus. Kõige lihtsam nendest asjadest ülesaamiseks on see, kui võtad
vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kergem kõigest raskest
üle saada ja , mõista, et elu läheb edasi. Depressiooni sattumine on väga
lihtne, sellest välja tulemine palju raskem.
3. Naiste
depressioon
Depressiooni esinemine
naistel on kaks korda suurem kui meestel. Aga arvatakse, et vaid 1/3
depressiooniga naistest on saanud õige diagnoosi.
Naised on stressfaktoritele
ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon on
erinevatel ajaetappidel. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite
kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja
menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike
kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress.
Naiste suuremat
depressiooniriski seletatakse aju ehituslike ja funktsionaalsete erinevustega,
samuti sooliste erinevustega pärilikkuse ja soojätkamisega seotud tegurite
osas. Naised võivad kergemini sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla
ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni.
Meeste ja naiste
depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt.
Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu,
abituse ja lootusetuse all ning neil on raske teha otsuseid.
Depressioonile võib
viidata:
v
jätkuv kurbus, ängistus,
v
varajane ärkamine või keskpäevani magamine,
v
kaalukaotus koos isupuudusega või kasvanud isu ning
kaalus juurde võtmine,
v
rahutus, ärrituvus,
v
ravile allumatud füüsilised sümptomid,
v
enesetapu või surmamõtted.
Naised on oma meeleolu
suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole. Seoses sellega saavad naised
meestest suurema tõenäosusega depressiooni ravi, kuna neil diagnoositakse
probleem sagedamini.
4. Meeste
depressioon
Meeste puhul on
depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialt levinud
valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine
näitab inimese nõrkust. Teisalt avaldub depressioon meestel agressiivse
käitumise või alkoholi liigtarvitamisena. Alkohol pole ainus vahend, millega
mehed püüavad depressiooni maskeerida. Leitakse mitmeid võimalusi nagu
üleliigne sportimine ja töötamine, hasartmängud ja ekstreemsport võib viidata
depressioonile. Meeste depressiooni sümptomid võivad olla eksitavad kuna
sellega ei kaasne nutmine ega kurbus, küll aga esineb neil peavalu ja
impotentsust.
Depressiooni tunnused
meestel:
v
Stressi taluvuse langus,
v
Ärritatavuse tõus,
v
Kalduvus kaotada enesekontroll,
v
Agressiivne või vägivaldne käitumine,
v
Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus,
v
Otsustusvõimetuse tekkimine,
v
Läbipõlemissündroom,
v
Ülemäärasele füüsilisele aktiivsusele sundimine.
Paljud mehed pöörduvad
arsti poole partneri survel ning mõnigi kord jookseb suhe depressiooni pärast
karile. Depressiooni ravimata jätmine võib olla ohtlik ning koguni surmav.
Depressiooni all kannatavad mehed sooritavad enesetappe sagedamini kui
masenduse all kannatavad naised, kuigi viimased juhivad enesetapukatsete
poolest. Meeste depressioon on seotud ka südameprobleemidega. Depressiooni all
kannatavad mehed kannatavad teistest meestest kaks korda rohkem südame –
veresoonkonna haiguste all.
Tuleb mõista, et
depressioon pole häbiasi. Kui mehed saavad õigel ajal depressiooni ravi, on
tulemused sama head kui naiste puhul.
5.
Depressiooni ravi
Depressiooni õigeaegne
diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Tuleks pöörduda
perearsti poole ning kirjeldada oma sümptomeid. Arst võib kas ise alustada ravi
või saata psühhiaatri või psühholoogi poole.
Depressiooniravi jaguneb
põhiliselt kaheks:
v
psühhoteraapia ja
v
farmakoloogiline ravi (antidepressandid)
Enamasti soovitakse kahe
ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega
paremini toime tulla. Farmakoteraapia (näiteks Prozac, Cipramil) aitab
parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu
mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka
üleannustamise riskiga – eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete
preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi
talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes.
Patsiendi informeeritus ja
teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa
psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid
– depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud.
Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja
positiivne mõtteviis.
Kasutatud
kirjandus:
Stressi teejuht, Tln. 1997
Rubin Th. I. Viharaamat, Tln. 2001
24 enamlevinud haigust,
Depressioon, lk. 17 – 18